Läänemaal toimub asju

Romantilises väikelinnas Haapsalus ja pisikestes külades ootavad Sind külalislahked inimesed, üllatades oma siiruse ning ajaloo- ja kultuurihuviga. Siin viibinud külalisi meenutatakse ikka ja jälle suure austusega.

Küünalde valamise töötuba AMII-s

Küünalde valamise töötuba sobib mistahes ürituse täiustamiseks.

Töötuba algab sissejuhatava osaga, kus kuulete Amii lugu ja tutvute küünalde valmistamiseks vajamineva toorainega.

Igal osalejal valmib üks algusest lõpuni ise tehtud sojavahast lõhnaküünal. Valikus on erinevad lõhnad ja värvid. Küünalde tegemise käigus jagame küünalde valmistamise ja põletamise nippe. Seni kuni küünlad hanguvad, teeme ringkäigu tootmisruumides.

Töötuba sobib nii lastele kui täiskasvanutele ja osalemine ei vaja eelnevat kogemust.

Amii küünlapood on avatud lahtiolekuaegadel, kuid töötoad toimuvad eeltellimisel.

Tsaariaegne Risti veetorn Läänemaal

Tsaariaegne Risti veetorn Läänemaal on haruldane arhitektuuripärl, mis kuulub Risti raudteejaama ajaloolisse kompleksi. Torn rajati tõenäoliselt koos jaamahoonega 1905. aastal, kui äsja valminud raudteeliin tõi siia elu ja arenguvõimalusi. Ehitis ehitati auruvedurite teenindamiseks – torni ülemises osas paiknes suur veepaak ehk reservuaar, alumisel korrusel aga katel, millega soojendati vett, et külmadel talvedel see ei jäätuks. Nii tagati rongiliikluse sujuv toimimine kogu piirkonnas.

Tänapäeval on veetorn huvilistele avatud ettetellimisel. Külastajad saavad mööda kitsast ajaloolist keerdtreppi tõusta reservuaari juurde ning kogeda, milline võis olla töömeeste igapäevane liikumine torni sees. Esimesel korrusel ootab näitus, mis tutvustab torni tööd ja näitab ajastutruusid töövahendeid.

Veetorni kõrval asub ka Risti küüditatute mälestusmärk, mis meenutab Eestit tabanud ränki ajaloosündmusi ja pakub vaikset mõttehetke. 

Haapsalu Maria-Magdaleena Kirik

Eesti Apostlik-Õigeusu Haapsalu Maria-Magdaleena kirik asub Haapsalu Promenaadil. 1852. a ehitatud pühakoja avamisel viibis ka Vene tsaari Nikolai I perekond. Praegusel kujul on kirik taastatud ja avatud õigeusu pühakojana alates 2001. a. Kirik on avatud pühapäeviti kell 9-12, muul ajal oleks hea oma soovist ette teatada. Kiriku akendel on vitraažikunstnik Dolores Hoffmanni vitraažid. Kunstnik Ilon Wikland elas aastatel 1938-1944 kirikumajas koos oma vanaema ja vanaisaga aadressil Linda 2.

Haapsalu Linnagalerii

Haapsalu Linnagalerii eesmärgiks on tutvustada ja propageerida nii Haapsalu kui Eesti kunstielus toimuvat.
Haapsalu kultuurikeskuses 2010 renoveeritud ruumid on avarad ja valgusküllased, sobivad nii maalide kui graafika või hoopis fotonäituse või keraamika eksponeerimiseks.

Vormsi kalmistu

Vormsi Püha Olavi kiriku kõrval asuv Vormsi kalmistu on Eestis omapärasemaid ja ainulaadsemaid. Vanemas osas leiad hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngasriste, säilinud on kogunisti üle 330 rõngasristi ning palju tavapärase kujuga riste.
Huvitav teada: Kirikaias on kaks mälestuskivi – eestirootslasest kultuuritegelasele Hans Pöhlile ning Rootsi misjonärile Österblomile, kes saare usulises elus põhjalikke muutusi kaasa tõid. Otsi üles vanim säilinud hauatähis kalmistul, aastaarvuga 1743. Kirikaiast väljas on üks väheseid kogu nõukogude aja omal kohal seisnud vabadussambaid Eestis.

Ridala kirik (Püha Maarja-Magdaleena)

Ridala kirik on üks Läänemaa silmapaistvamaid sakraalehitisi ja tõeline keskaegse arhitektuuri pärl. See 13. saj Maarja Magdaleenale pühitsetud kirik on kunstiväärtuslik oma harukordsete detailide poolest. Ehkki hoonel puudub tavapärane kõrge kellatorn, võlub ta külastajat oma arhailise ja jõulise ilmega.

Kiriku sisemusest leiab väärtuslikke keskaegseid maalinguid ning pilkupüüdva altari. Väga eriline on võidukaaregrupp, kus kujutatakse Kristust ristil koos Maarja ja Johannese figuuridega ning barokne kantsel.

Kirikaias väärivad tähelepanu trapetsikujulised hauatähised päikeseratta ja elupuumotiividega – need on Eesti vanimate hulka kuuluvad mälestusmärgid. Samuti leiab kiriku peasissepääsu lähedalt kaks massiivset kiviristi, mis kannavad endas sajanditevälist jõudu ja sümboolikat. Kirikuaias on ka mänguväljak lastele.

Huvitav teada: kohaliku rahvajutu järgi ei kavatsenud kirikut ehitada mitte kogudus, vaid üks hiiglasneiu, kes tahtis endale hoopis elumaja püstitada!