Vaatamist väärt Haapsalus ja Läänemaal

Romantilises väikelinnas Haapsalus ja pisikestes külades ootavad Sind külalislahked inimesed, üllatades oma siiruse ning ajaloo- ja kultuurihuviga. Siin viibinud külalisi meenutatakse ikka ja jälle suure austusega.

Lääne-Nigula kirik

Taebla asulast läbi sõites paistab maanteele ära Lääne-Nigula kirik, mis on varagooti stiilis  ühelööviline kivikirik. Pälli teeristis on teeviit Lääne-Nigula kirik 0,9 km. Hoone taastati 1816, torn on aastast 1760. Kiriku torni kõrgus on 52,2 m ja sellest kiiver on 26,7 meetrit.
Kiriku ümber on vana kalmistu, huvitavad on vanad ristid ja hauaplaadid. Kiriku praegune sisustus pärineb 19. sajandist. Võimsa ampiirstiilis altariseina valmistas meister Sigismund Peterburist. Huvitav teada: Altarimaalid “Püha Õhtusöömaaeg” ja “Ülestõusmine” on koopiad Leonardo da Vinci samanimelistest maalidest.

Haeska Keraamika

Haeska Keraamika on keraamikatöökoda Matsalu lahe põhjakaldal, kus elab ja töötab keraamik Margit Mald. Margiti keraamilised vormid on lihtsad ja mängulised. Need kutsuvad vaatama, katsuma ja igapäevaselt kasutama. Ehk tundma rõõmu ja naudingut! 

Tsaariaegne Risti veetorn Läänemaal

Tsaariaegne Risti veetorn kuulub Risti raudteejaama kompleksi juurde. Raudteejaam rajati koos raudteeliiniga 1904. aastal, aasta hiljem valmis jaamahoone ning veetorn rajati ilmselt samal ajajärgul.

Veetorni funktsiooniks oli auruvedurite veega varustamine. Torni ülaosas asus veepaak ehk reservuaar, alumisel korrusel aga veesoojendi ehk katel, millega soojendati torni vältimaks vee külmumist paagis.

Ettetellimisel saab mööda ajaloolist keerdtreppi minna reservuaari juurde. Esimesel korrusel on võimalik tutvuda tolleaegsete töövahenditega ja näitusega, mis kirjeldab tööd veetornis. 

Noarootsi kirik

Hilisgooti stiilis Noarootsi kirik on ehitatud 1300. a. paiku. Kõigepealt hakkab Sulle silma rootsipunane laudkatus, kirik on üks Eesti kolmest laudkatusega kirikust. Paest ja maakivist seintega kirikuhoone täitis keskajal ka kindluskiriku ülesandeid. Sisustusest väärivad tähelepanu ristimiskivi, barokk-kantsel, paekivist barokne epitaaf kirikuõpetaja Martin Winterile.

Kirikust üle tee jääb Läänemaa vanim puitehitis, 17. saj. pärit pastoraadihoone.

Skulptuur „Kepimurdja”

Hestia Hotel Haapsalu ees, Haapsalus Väikese viigi kaldal, leiad Juhan Raudsepa skulptuuri „Kepimurdja”. Kepimurdja sümboliseerib Sulle Haapsalus tervenenud haiget, kes murrab pooleks talle tarbetuks muutunud kepi.

Huvitav teada: 1992. aastal varastati skulptuur „Kepimurdja” ning saeti neljaks tükiks. Varaste pettumuseks oli skulptuur seest õõnes ning nad müüsid selle maha. Õnneks saadi tükid kätte ja skulptuur taastati endisel kujul.

Telise Päevamärgid

Päevamärgid, mis olid laevasõidu ohutust tagavad ja orienteerumist kergendavad tornikujulised ehitised kaldal või madalas vees, on ainulaadsed Eestis. Need maakividest ehitatud tervikkoonustornid on aastast 1910. Alumise märgi kõrgus maapinnast 7 m, ülemise märgi kõrgus 11,9 m, märkide vahekaugus 416 m. Ülemine päevamärk asub teel alumise päevamärgi juurde ning on eemalt vaadeldav. Kohalikust materjalist ehitatud päevamärkidel on tähtsus mere-kultuuriajaloo seisukohalt. Telise päevamärgid on riikliku muinsuskaitse all.

Autoga märkide juurde ei pääse, aga jalgsi ja jalgrattaga küll.