Siinne kogudus on üks Läänemaa ärkamise hälle. M. Buschi «Ridala ärkamise ajalugu» aga dateerib esimeseks koguduslikuks ettevõtmiseks leivamurdmist keset looduse templit 13. septembril 1882. Uue palvela arhitekt on P. Püssim ja see valmis 1988. Hoone lahendus järgib ajaloolist kirikuarhitektuuri. Välisilme teevad omanäoliseks kolm viilkatusega lõuna-põhjasuunaliselt aste-astmelt tõusvat ja laienevat hooneosa. Sisekujunduses on kasutatud traditsioonilist kirikuornamentikat ja vitraaže.

Saare mõisahoones asuv muuseum on parun Gustav von Roseni poolt taastatud 1995/96. a. endise hobusetalli (18. saj.) varemetest. Lyckholmis saad ülevaate Noarootsi ajaloost, pearõhk on suunatud Eesti Vabariigile aastatel 1918-1940. Eksponeeritud on majapidamistarbeid ja tööriistu, mida kasutati tol ajal põllutöödel ja mis rõhutavad head põllumajandusalast koostööd Lyckholmis elavate eestlaste, rootslaste, sakslaste ja soomlaste vahel. Võimalik tutvuda esivanemate käsitöö vahenditega. Hea teada: Kas oled näinud siluri ajastusse kuuluvaid kivistisi ja fossiile? Tule vaata!

Hilisgooti stiilis Noarootsi kirik on ehitatud 1300. a. paiku. Kõigepealt hakkab Sulle silma rootsipunane laudkatus, kirik on üks Eesti kolmest laudkatusega kirikust. Paest ja maakivist seintega kirikuhoone täitis keskajal ka kindluskiriku ülesandeid. Sisustusest väärivad tähelepanu ristimiskivi, barokk-kantsel, paekivist barokne epitaaf kirikuõpetaja Martin Winterile. Kirikust üle tee jääb Läänemaa vanim puitehitis, 17. saj. pärit pastoraadihoone.

Ühelööviliste kirikute kohta harva esinevalt lai Püha Martini kirik on ehitatud 16. saj. alguses. Kiriku põhjaportaali kohal vaata Saare-Lääne piiskopi Johannes III Orgase vapikilpi. Kiriku sisustuses vanim on Gotlandi-pärane ristimiskivi, väärtuslikud on ka altarisein ja ampiirstiilis kantsel. Martna kiriku 17.- 18. saj. vappepitaafide kogu on suuruse poolest Tallinna Toomkiriku ja Niguliste kiriku järel kolmas. Huvitav teada: Martna kiriku altariruumist tulid 2004.a. mitme värvikihi alt välja keskaegsed seinamaalingud, mida peetakse üheks suurimaks ajalooliseks leiuks Eestis.

Haapsalu linna promenaadil peatu Haapsalu kuurordi rajaja Carl Abraham Hunniuse (1797-1851) mälestusmärgi juures. Arstina töötanud Hunnius oli esimene, kes märkas kohalike elanike kommet leevendada tervisehädasid meremudaga ja hakkas seejärel muda omadusi teaduslikult uurima. 1825. a. rajati tema eestvõtmisel Haapsallu esimene mudaravila.  Huvitav teada: Haapsalut nimetati keiserlikuks kuurortiks, siin käisid peredega suvitamas ja mudavanne võtmas Venemaa tsaarid Nikolai I, Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II. Tule proovi Haapsalu mudaravi Hestia ja Fra Mare hotellides!

1896-97.a. valminud vana kalmistu abikirik pühitseti püha Neeva Aleksandri auks. Peterburi arhitekt A.F. Krassovski projekti järgi lisandus Moskva stiilis telkkatus väikese sibulkupliga ja eeskoda kellatorniga. Algne, akadeemik Šaubi joonise järgi valminud ikonostaas, on praegu Kiviõli õigeusu kirikus, kuhu ta viidi pärast kiriku sulgemist 1962. Kalmistukirikut kasutati aastaringselt matmiskirikuna. 20 saj. keskel ehitati kirikusse ahi ning siis kasutati kirikut talvekirikuna. Hetkel tegutseb selles Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Haapsalu Maarja Magdaleena (Neeva Aleksandri) kogudus.