Luuletaja Ernst Enno (1875–1934) oli üks eesti sümbolismi silmapaistvamaid esindajaid, kelle loomingusse kuuluvad nii filosoofilised luuletused kui ka armastatud lastelaulud. 1919. aastal tuli ta Haapsallu, kui temast sai Läänemaa koolinõunik. Kuigi see aeg ei olnud tema poeetilise loomingu kõrgperiood, sündisid just Haapsalus mitmed tema kaunimad ja lihtsuses helisevad lastelaulud, mis on tänaseni tuttavad nii koolilastele kui ka koorilaulude kaudu laiemale avalikkusele.

Haapsalu kaldapealsel asuv Ernst Enno nimeline park koos mälestussambaga pakub vaikset ja väärikat kohta, kus meenutada tema loomingut ja elu. Monumendi autor on tunnustatud skulptor Roman Haavamägi, kelle tööd on lahutamatult seotud Haapsalu linnapildiga.

Huvitav teada: Ernst Enno viimne puhkepaik on Haapsalu Vanal kalmistul. Sealsete põlispuude all on maetud veel mitmeid tuntud Eesti kultuuritegelasi, mis teeb kalmistust omamoodi kultuuriloolise jalutustee.

Kairit Keraamika asub Läänemaal Tusari külas endises Nõva vallas, kus savitoas valmib väikese tiraažiga tarbekeraamika. Alates pisikestest sinilillevaasidest põrandavaasideni. Leiab nii tasse kui ka kausse.

Kairit Keraamikat iseloomustavad julged värvid ja vabakäega dekoreerimine. Peamiselt keraamika valmib potikedral treides, aga vahel tuleb ette ka muid tehnikaid. 

Lisaks on võimalik tellida keraamika töötuba, kus saab katsetada erinevaid tehnikaid ja oma kätega päriselt midagi keraamilist luua. Muidugi saab soovi korral õppida potikedral treimist.

Haapsalu kesklinnast paari km kaugusel asuvat Uuemõisa mõisa on esmamainitud 1539. aastal, mil see oli piiskopimõis. 17. sajandil de la Gardie’dele kuulunud mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli vürstinna Jevgenija Shahhovskaja. 1833. a püstitati mõisa kahekorruseline järelklassitsistlik peahoone. 1920ndatel ehitati hoone Karl Burmani projekti järgi ümber, lisades talle muuhulgas ka pikad ühekorruselised tiibhooned. Sellega moodustus hiigelpikk ehitis.

Praegu asub hoones Uuemõisa Lasteaed-Algkool. Mõisa Valge saal on hea kontserdipaik.

Haapsalu Jaani kirik, viljaaidast ümber ehitatud linnakirik, mida esmakordselt kirjasõnas on mainitud aastal 1513, on alates 1524. aastast katkematult tegutsenud luterlik kirik. Kirikus asub 1630. aastal Joachim Winteri loodud kivist altarisein, mis on haruldane kogu Põhja-Euroopas. Samuti on erandlik selle keskne teema, kõrgreljeefina kujutatud „Kristus Ketsemani aias”. Altari ees maas on esimese teadaoleva õpetaja Joachim Jacobi (1581–1587) hauaplaat. Barokk-stiilis puitnikerdustega kantsel on aastast 1707. Kiriku tornis lööb kaks kella, millest vanem on aastast 1590.

Rooslepa kabeli varemed ja kalmistu on pärit 17. saj. Kabel rajati algselt puukabelina, praegune kivikabel on aastast 1834. Kabel lagunes pärast II Maailmasõda, kuid nüüdseks täielikult taastatud jumalakoda taaspühitseti lõikuskuul 2007. Kabelil on uhiuus kellatorn koos tipumuna ja tuulelipuga. Tuulelipul on kujutatud vaala, kelle hambunud suu on lahti.
Huvitav teada: Sissekäigu juures kabeli sees olev kivi ootas kümme aastat, et naasta oma esialgsesse kohta. Erilisuse annab kivile praeguse Rootsi kuninga vanaisa autogramm aastast 1932.

Mereäärsele Promenaadile 19. saj. lõpus rajatud puitpitsiline Kuursaal ja Kõlakoda on ainsana Eestis säilinud algkujul. Kuursaal oli 20. saj. I poolel ja on ka tänapäeval üks Haapsalu suvituselu keskpunkte.

Huvitav teada: 1898 paiknes maja esialgu pea täielikult meres, hiljem hoone otstes olnud väikesed lahekäärud täideti ning kaldakindlustus sai tänase kuju. Kuursaali koos kõlakojaga oli Vene keisrikoja ja Peterburi kõrgklassi lemmikkoht. Nõukogude ajal kasutati Kuursaali laona.

Kultuurimälestiste riiklik register