Osmussaar
Osmussaar (Odensholm) on saar, mis pakub huvi nii linnuvaatlejatele, ajaloohuvilistele, loodushuvilistele ja ka lihtsalt puhkajatele. Huvi pakub saar ka sukeldujatele, sest Osmussaarest kirdes asub Eesti suurim ja vanim meteoriidikraater Neugrundi ja lisaks on saare rannavetes palju laevavrakke. Pisike saar on rikas nii rannarootsi kui ka militaarajaloo poolest. Saare geoloogiliste objektide, linnuriigi ja ajaloo väärtustamiseks on moodustatud Osmussaare maastikukaitseala. Saare pindala on 483 ha, pikkus 4,6 ja laius 1,3 km, rannajoone pikkus on 14 km ja suurim kõrgus merepinnast 8,2 m. Saare loodetipus pankrannikul kõrgub triibuline raudbetoonist tuletorn, mis on ehitatud 1954.aastal ning kuhu tippu saab minna alates 2019. aastast.
Vormsi saar
Eesti suuruselt neljas saar on oma nime saanud rootsikeelsest nimest Ormsö “ussisaar”. Ajalooliselt oli Vormsi asustatud rannarootslastega, nõukogude okupatsiooni ajal oli saar suletud piirkond ja niisama uudishimulikud sinna ei pääsenud. Saare peamine ajaloo- ja kultuurimälestis on Vormsi Püha Olavi kirik, mille kõrval asuval kalmistul on üks maailma suurimaid säilinud pae- ja liivakivist rõngasristide kogum. Vormsi saare maastikukaitseala kätkeb endas liigirikast loodust, looduslikke ja poollooduslikke maastikke ja kooslusi ning rikkalikku pärandkultuuri. Vormsi ranniku rahvusvahelise tähtsusega linnualad Hullo ja Sviby lahed ning Hari kurk koos rannaniitude ja laidudega on hinnatud Inglise Kuningliku linnukaitseseltsi uurimisalaks.
Nõva rannad
Põhja-Läänemaal, Nõval on kilomeetrite pikkused liivarannad, kus saab end mõnusasti sisse seada ja segamatult suve nautida. Nõva rannad on kuulsad oma laulvate liivade poolest. Kui rannas peesitamisest tüdimus tuleb, võib võtta ette retke ümbritsevasse metsa, mis on tuntud oma marja- ja seenerohkuse poolest.
Peraküla rand on tuntud ka kalameeste seas, sest rannast on võimalik püüda lesta. Traditsiooniliselt toimub suve teises pooles Peraküla rannas Lestafestival.
Roosta rand
Roosta Puhkeküla juures asuv liivarand on üks parimaid Loode-Eestis, rannas on 80 kohaga parkla ja laudteed ratastoolis inimestele, samuti riietuskabiinid ja võimalus osta suupisteid ja jooke. Kõrval asuvas Roosta Puhkekülas on mitmeid aktiivse puhkuse võimalusi alates minigolfist, tennisemängust, lõpetades sekluspargi või bowlinguga, samuti on nii majutus- kui toitlustusvõimalus.
Hea teada: suvel saad Roostal õppida lohe- ja purjelauasurfi või sõita aerupaadiga või aerusurfi- ehk SUP-lauaga.
Matsalu rahvuspark
Mööda Eesti läänerannikut kulgeb Arktikas pesitsevate lindude rändetee. Läänemaal asub rahvusvaheliselt tuntuim ja Euroopa suuremaid linnukaitsealasid Matsalu Rahvuspark. Igal kevadel ja sügisel rändab sealt läbi sadu tuhandeid veelinde, kellest paljud on valinud Matsalu ka pesitsuspaigaks. Varakevadel peatuvad Matsalu lahel tuhanded väike-, laulu- ja kühmnokkluiged, rannaniitudele kogunevad toituma haned, mitut liiki kurvitsalised ja hiigelsuured valgepõsk-laglede parved. Kel kannatlikku meelt ja hea optika võib avastada ka väga ilusa ja Eestis haruldase punakael-lagle.
Linnuvaatluse kohta loe rohkem SIIT.
Põnevad kirikud
Läänemaa ühelöövilised kirikud kuuluvad Eesti vanimate hulka, enamik neist on ehitatud 13.-14. sajandil. Kirikute ehitamiseks on kasutatud kohalikku paekivi ja mitmes neist on näha keskaegsete seinamaalingute jälgi. Ridala kirikus ja kirikaias kohtab aga unikaalseid trapetsikujulisi hauaplaate, mille vanuses pole kunstiajaloolased veel kindlalt kokkuleppele jõudnud.
Eriti põnevad:
Marimetsa raba
Raja esimene osa on pinnasetee, mis kulgeb algul mööda kõrgepingeliini alust, seejärel üle heinamaa Marimetsa ojani ning edasi piki ojakallast teabetahvliga varustatud puhkekohani. Puhkekohast viib laudtee Marimetsa rabasse. Raja lõpus asub puitplatvormil 7,6 m kõrgune vaatetorn.
Marimetsa rabas näed nii madalsood, siirdesood kui ka kõrgsood, ka linnustik ja taimestik on rikkalik.
Raja pikkus edasi-tagasi kokku on 9 km, sellest laudtee pikkus on 2 x 2 km, aega varu 4-5h. Rada on kohati märg – ära unusta kummikuid. Rajal on kuivkäimla, pingid puhkamiseks, infotahvel kaardi ja raja skeemiga.
Ungru Loss
Kaasajal varemeis Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuigi ta ei saanudki kunagi valmis. Lossi iseloomustab keerukas põhiplaan ja arvukad baroksed voluutviilud.
Huvitav teada: Ungru loss oli Saksamaal asuva Merseburgi lossi peaaegu täpne koopia. Peale II Maailmasõda jäi loss nõukogude sõjaväe valdusse, 1968.a otsustas lennuvälja ülem kasutud lossivaremed vedada lennuvälja stardiraja täiteks. Ligi kolmandik lammutati, ülejäänu on õnneks siiani säilinud. Võrdle korrastatud lossivaremete kõrval terava kontrastina asuvaid nõukogude sõjaväelennuvälja ehitiste varemeid.
Põõsaspea neem
Põõsaspea neem on Eesti mandriosa loodepoolseim neem. Ulatub kitsa kivise seljakuna Osmussaare suunas kaugele merre. Neemeltavanevad imelised vaated Osmussaarele, Dirhamile ja Peraküla rannale.
Põõsaspea neem on Põhja-Euroopas üks paremaid veelindude rände jälgimise kohti. Üle neeme kulgeb tähtis arktiliste veelindude rändetee. Põõsaspea neem asub Nõva maastikukaitsealal. Osmussaart ümbritsev ja rannikuga piirnev mereala on Nõva-Osmussaare hoiuala.
Soovitame enne kaitseala külastamist tutvuda kaitseala kaitse-eeskirjaga.
Dirhami
Dirhami asub Eesti looderannikul Dirhami lahe ääres, Haapsalust 40 km kaugusel. Dirhami sadam on aastaringselt jäävaba sadam, mis tegutseb nii kala- kui ka jahisadamana. Suvel tegutseb sadamas populaarne Dirhami kalakohvik. Dirhami sadamast toimub ühendus Osmussaarega. Dirhami neemel asuvad I maailmasõja aegsed merepatarei varemed ja munakivitee, looduskaitsealustest üksikobjektidest Dirhami rahn.
Dirhamis asub ka kohalik pood. Kes Dirhami kandis käinud või internetist otsinud, teab hästi Dirhami poodi ja poehärrat Vjatseslavi. Pisikese külapoe kohta üllatavalt mitmekesine ja lahtiolekuajad nagu suurtel supermarketitel.
Hea teada: Dirhami Kalakohvik on White Guide hinnangul väga hea tasemega restoran. Vaata lähemalt SIIT.