Kui sa pole nendes kohtades käinud, pole sa Haapsalut näinud!
Haapsalu raudteejaam – uhke 1906. aastal valminud jaamahoone koos tol ajal pikima katusealuse perrooniga (216 meetrit) kogu Põhja-Euroopas. Uhke jaamahoone ehitati Haapsalu suvekülalistele, eriti tsaariperekonna liikmetele mõeldes.
Jaamahoones asub raudtee- ja sidemuuseum ning muuseumieksponaadid on ka rööbastel seisvad vedurid-vagunid.
Jaama paviljonis korraldatakse kontserte, moešõusid ja ka uhkeid gurmeeõhtusööke.
Jalutuskäik Õhtu kaldal – raudteejaamast kulgeb vanale raudteetammile rajatud Läänemaa tervisetee, mis juhatab jalutaja Õhtu kaldale, ühel käel tüüne meri, teisel Haapsalu kaunis puitarhitektuur. Keegi ei pääse seal uitmõttest – kui vaid saaks nädalakesegi ühes nendest majadest suvitada!
Väiksed tänavad juhatavad Väikse viigi äärde – nimi ei suuda kunagi edasi anda selle veekogu maalilisust! Tegelikult võiks seda nimetada hoopis Luikede järveks, sest Väike viik on neile graatsilistele, kuninglikele lindudele koduks. Ei puudu ka õukond – pardid, haned ja paljud teised veelinnud.
Poolkaarega ümber Väikese viigi jalutades jõuab Haapsalu Promenaadile, mille alguses troonib maailmakuulsa helilooja Pjotr Tšaikovski pink. Selle pingil on aastakümnete jooksul istunud paljud kuulsad inimesed. Võid ennast sellesse mõttelisse nimekirja lisada.
Haapsalu Promenaad on igaühe soovide täitumine, kelle hinges on kasvõi kübekenegi romantikat! Paljud ütlevad, et see on kõige ilusam koht jalutamiseks, mida võib soovida. Sõnad jäävad siin jõuetuks. Seda peab ise kogema.
Puitpitsiline Kuursaal on Haapsalu Promenaadi uhke pärl ja mitte vaid silmailu mõttes – suviti saab Kuursaalist mitmekesise kultuurikavaga restoran.
Kes jalutab Promenaadi lõpuni, jõuab Hommiku kalda kaudu Krahviaeda ja Piiskopilinnusesse, mis on saanud Haapsalu sümboliks. See ongi koht, kus sündis legend Valgest Daamist.
Pärast sellist jalutuskäiku pole midagi paremat, kui väike lõõgastus spaas ja tunnike mõnes paljudest Haapsalu kohvikutest, kus pakutakse hõrgutavaid torte-kooke, mis meelitavad inimesi sellesse kuurortlinna nagu mesilasi õiele.
Sa oled õiges kohas. Rohkem romantilisemaks enam minna ei saa!
De la Gardie loss
De la Gardie lossi ehitas (ajavahemikus 1814–1827) krahv Jacob Pontus Stenbock (talle kuulus ka praegune vabariigi valitsuse hoone ehk Stenbocki maja Tallinnas). 1827. aastal ostis krahv Carl Magnus De la Gardie (1788–1856) valminud lossi koos pargiga, mida hakati nimetama Krahviaiaks. De la Gardie toetas ka Haapsalu esimese mudaravila rajamist. Tema lossis käisid suviti puhkamas paljud Vene keisririigi tähtsad tegelased, sh keiserlik perekond. Alates Nikolai I valitsemisaja lõpust kuni keisririigi hävimiseni suvitasid Haapsalus ja võtsid siin mudavanne kõik Vene keisrid kuni Nikolai II-ni. 1927. aastal sai lossist maakonnahaigla. Uus maakonnahaigla hoonekompleks valmis 1979. aastal ja selle esist kaunistab 1995. aastast Matti Variku skulptuur „Perekond”. De la Gardie loss renoveeriti ja see on alates 2012. aastast kasutusel Läänemaa haigla hooldekoduna.
Maria Magdaleena õigeusu kirik
Maria Magdaleena õigeusu kirik pühitseti 21. VII 1852. Eestis ainulaadne hoone on ehitatud V. Morgani projekti järgi klassitsismijärgses eklektilises laadis, kus klassitsistlike vormide kõrval esineb vanast, Bütsantsi arhitektuurist laenatud elemente. Kiriku juurde ehitati 1859. aastal kaks elamut (Linda tn 2 ja 4), milles on läbi aegade elanud kirikuametit pidanud inimesed. Nõukogude võimu käsul suleti kirik 1964. aastal, et rajada hoonesse spordisaal. Teenistuspaigana lubati kasutada Vanal kalmistul asuvat Püha Neeva Aleksandri abikirikut. Tühjaks jäänud kirikut kasutati hoopis laona. Konstantinoopoli patriarhaadi kanoonilises alluvuses olevale Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Haapsalu kogudusele tagastati hoone 1994. aastal. Esimene jumalateenistus peeti koguduse templipühal 22. VII 1994.
Ungru loss ja Peetri tamm
Läbi aegade üks mõjukamaid Ungru omanikke oli Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713), kes Harku mõisas 29. septembril 1710. kirjutas Eestimaa rüütelkonna nimel alla kapitulatsiooniaktile. Samuti allkirjastas ta 1712. aastal dokumendi, millega Peeter I kinnitas Eestimaa rüütelkonna privileegid. Kui Vene keiser Peeter I sõjasadama kohta otsides 1715. a. Haapsalus käis, külastas ta ka Ungru mõisa. Parun Reinhold oli kaks aastat tagasi surnud ja ootamatut kõrget külalist võttis vastu tema 26aastane lesk Auguste Sophie (sündinud von der Pahlen). Vene keiser oli märganud ukse kohal tühja pildiraami ja leidnud ahju tagant sinna kiiruga peidetud Rootsi kuninga Karl XII pildi. “Vend Karl! Nüüd pead sina pugema ahju taha! Vahest oleks vaja ainult üht lahingut, et ma ise peaksin minema sinna!” Nende sõnadega olevat ta tõstnud Karl XII pildi jälle seinale tagasi. Keiser olevat jalutanud leskproaga ka mõisa kaunis pargis ja sinna tamme istutanud, mis maantee ääres võsastunud metsas siiani uhkelt seisab ja Peetri tamme nime kannab.
Peetrikivi
Rändrahn, mis asub Paralepa metsas, Haapsalu-Ungru tee ääres. Kui Vene keiser Peeter I, kes 1715. a. sõjasadamale kohta otsides Haapsalus käis, külastas ta Ungru mõisa. Tagasiteel riivanud tõld teeäärset rahnu ja ratas veerenud alt ära. Nii pidi keiser kivil istuma ja ootama kuni kutsar tõlla jälle korda teeb. Selle sündmuse põhjal hakanud rahvas rahnu Peetrikiviks nimetama.
Kivisse on raiutud tekst “Jürgen Ungern-Stenberg 1524”, mis tähistab Ungern-Sternbergide suguvõsa saamist Ungru mõisa omanikuks. (1523. a. Jürgen Herkel lahutas Ungru mõisa koos Hestholmi saarega Kiltsi mõisast ja müüs 5000 marga eest Jürgen IV von Ungernile.) Ungern-Sternbergide suguvõsa oli Ungru mõisa omanik 1524-1919. Peetrikivi asus mõisa ja linna maade piiril.
Venemaa keiser Aleksander III mälestuseks püstitatud monument Pullapääl
Mälestussammas püstitati peale keisri surma Eestimaa piirivalvebrigaadi ülema kindralmajor vürst Jengalõtševi eestvõtmisel keisri mälestuseks, kes oli Haapsalut külastades armastanud Pullapääl käia. Kolme kullatud sibulkupliga Vasalemma marmorist vene-bütsantsi stiilis mälestussammas avati 25. jaanuaril 1896. Selle esiküljel olevas süvendis oli metallist reljeef, mis kujutas keisrit lõkketule ääres kartuleid küpsetamas, selle ees latern. Reljeefist allpool paiknes selgitava kirjaga tahvel. Mälestussammast lõhuti 1917. aasta revolutsiooni käigus ja see jäi hiljem hoolduseta. Tänaseni on säilinud samba põhiosa. 2006. aastal alustati mälestussamba restaureerimistöid. Taastatud on samba sibulkuplid.
Raudtee jaamahoone
1907. aastal valmis raudtee jaamahoone. Erinevalt Venemaal valitsenud tavast ehitada raudteajaamad tüüpprojekti järgi, telliti Haapsalu jaamahoone jaoks originaalkavand. Seejuures rõhutati Haapsalu kui kuurortlinna tähtsust ja vajadust vastu võtta Vene kroonitud päid. Jaamahoone projekt koostati Peterburis arhitektuuriakadeemik K. Verheimi ja insener V. Vestfaleni poolt. Ehitustöid alustati 1905 ja lõpetati 1907. aastal. Hoone koosneb neljast osast — reisijatehoonest, keiserlike külaliste vastuvõtuks planeeritud Imperaatoripaviljonist, neid ühendavast katusealusest ja 216–meetri pikkusest kaetud perroonist, mis oli sama pikk kui keisri rong. Haapsalu vaksal on linna üheks omapärasemaks hooneks, mille puitpitsiline historistlik ehituslaad on saanud eeskujuks nii mõnelegi teisele supellinna esinduslikule majale. Keiserlik perekond kahjuks rongiga Haapsallu ei jõudnudki.
Peetri maja
Kui Peeter I sõjasadamale asukohta otsimas käis, olevat ta peatunud bürgermeister Jenckeni majas (Rüütli tn 4). Majale on paigaldatud mälestustahvel. Nõukogude ajal taheti promenaadi äärde ehitada hiiglaslik sanatooriumikorpus. Selleks oleks pidanud lammutama Rüütli tänava ja promenaadi vahele jäävad majad. Et lammutamisele oleks läinud ka Peetri maja, siis jäi promenaadi äärde sanatooriumi rajamise plaan katki. Nii päästis Peetri maja nõukogude ajal Haapsalu vanalinna.
Kastinina
Suur-Liiva ja Väike-Liiva tänavate vahele jäävat piirkonda nimetatakse Kastininaks. Piirkonna varasem saksakeelne nimetus on Kaiserort (Keisrikoht). Nimi võis tulla sellest, et 1715. aastal maabus siin Vene keiser Peeter I.
Aleksander I Haapsalus
aastal Keiser Aleksander I inspekteeris Haapsalus asunud ratsaväe rügementi ja peatus krahv Stenbocki majas, Jaani tn 2. Praegu on seal majas Haapsalu kunstikool.
Väljavõtted Jaani kiriku kroonikast
Keiserlik perekond Haapsalus ja rahvapidu Pullapääl
1856
Troonipärija ja suurvürstid Haapsalus. Neljapäeval, 21. juunil austasid meie linnakest oma kõrge külaskäiguga Keiserlik Kõrgus troonipärija suurvürst Nikolai Aleksandrovitš koos Keiserlike Kõrguste suurvürstide Aleksander Aleksandrovitši, Vladimir Aleksandrovitši ja Aleksei Aleksandrovitšiga. Nad saabusid aurulaevaga „Rjurik“ pärastlõunal kell 5. /-/ Need kõrged külalised suvatsesid viibida meie linnakeses viis nädalat ja kaks päeva, kuni 29. juuli hommikul kella 10ni. Haapsalule sai sageli osaks õnn näha Kõrge Keisrikoja õilsaid võsusid ratsutamas, sõitmas või kõndimas. Kõrged külalised võtsid siin mudavanne.
Keiser ja keisrinna Haapsalus. 14. juuli pärastlõunal kell 4.30 saabus kõrgeauline keisripaar aurulaeval „Petersburg“ meie sadamasse. /-/ Samal õhtul toimus varemetes pidulik illuminatsioon, mida kõrge keisripaar austas oma kohalolekuga kella 9st kuni 10ni. Keiser kandis ratsa-kaardiväe mundrit./-/
Esmaspäeval, 16. juunil toimus Pullapääl rahvapidu, kus majesteedid viibisid kaks tundi.
Paralepa metsas hirvejaht
1859
Neljapäeval, 16. juulil kell 4.45 pärastlõunal saabus Haapsallu kõrge keisripaar, tema majesteet keiser Aleksander Nikolajevitš [Aleksander II] ja Tema Keiserlik Majesteet Maria Aleksandrovna koos tema Keiserliku Kõrguse Aleksander Aleksandrovitši [tulevane Aleksander III] ja Vladimir Aleksandrovitšiga, nõnda et nüüd viibib Haapsalus terve keisrikoda. /-/
Laupäeval, 18. juulil kell 12.30 lõunaajal jahilkäik Paralepas. Keiser ihukaitseväe husaari mundris hobuse seljas, samuti troonipärija, Aleksander, Vladimir ja saatjaskond. Keiser laskis ühe hirve, mille härra von Staehl Uulust oli sinna viinud, teine hirv pääses seekord minema. Jahipidamist segas hirmus vihm ja tema Majesteet otsis saju eest kaitset vabadikuonnis. Õhtul toimus illuminatsioon ja ilutulestik Promenaadil. Keisripaar istus koos kõigi lastega just nimelt nende jaoks ehitatud paviljonis, kus kõrgeid külalisi sai väga hästi näha.
/-/
Kolmapäeval, 22. juuli, protsessioon. Keiser kandis Gatšina kürassiiri mundrit. Tervitama on saabunud Riia lauluring. Sellele järgneb teine hirvejaht, kus keiser laseb maha teise hirve. Õhtul lossis suurepärane ilutulestik, mille korraldas troonipärija. Laulis Riia lauluring. Keisripaar viibis lossis kell 9.30-11 ja oli hästi rahvale näha.
Haapsalu toomkirik
1884
Pastor L. Rödder keisrinna vastuvõtul. 10. veebruaril sel aastal oli minul, pastor L. Rödderil, õnn viibida Peterburis Antšikovi-palees Tema majesteedi keisrinna vastuvõtul. Õukonnamarssal vürst Golitzõn oli nii sõbralik ja hankis mulle selle visiidivõimaluse. Ma palusin Tema Majesteedilt toetust meie kiriku ehituseks ning ta oli armuline ja sõbralik, nagu ma polnud julgenud lootagi. Ta rääkis minuga ka kõiksugu muudest asjadest, mis ei olnud seotud minu tuleku tegeliku põhjusega, vaid puudutasid minu kogudust ja mind isiklikult ning lõpuks andis ta toetuseks nõusoleku. Toetus saabus siia selle aasta märtsis 500 rbl. kujul keisri isiklikust rahakotist, millele oli lisatud minule adresseeritud saatekiri keisri kabinetist. (Jaani kiriku kroonika)
1886-1889. a. taastati toomkirik, mis 1726. aastast oli seisnud varemetes. Legendi kohaselt olevat tahetud seda ehitada vene õigeusu kirikuks ümber, sest õigeusu kirik oli väikeseks jäänud. Kiriku taastamine luteri kirikuna oli olnud põhjus, miks koguduse pastor Leopold Rödder keisrinna vastuvõtule läks. Aleksander III abikaasa Maria Fjodorovna oli enne abiellumist ja õigeusku astumist luterlane, Taani kuninga Christian IX tütar Maria Sophia Fredericka Dagmar.
Haapsalu linnuse muuseum
Haapsalu piiskopilinnus on 13. sajandist pärinev arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks.
Pealinnuses asuvas muuseumis on olulisel kohal linnuse enda ajalugu. Tutvustatakse linnuse ehituslugu, Haapsalu linna sündi ning Saare-Lääne piiskopkonna valitsejate ja sealsete elanike käekäiku. Selleks, et toonast aega paremini mõista, saab külastaja ise käed külge panna ja proovida erinevaid mehhanisme. Müüridel kulgevad käiguteed kutsuvad külastaja vaatama linnust ja maalilist Haapsalut täiesti uuelt, linna kõrgeimalt tasandilt.
Iloni Imedemaa
Iloni Imedemaa on lastele ja peredele mõeldud teemakeskus, mis põhineb Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi joonistustel.
Septembrist aprillini on avatud kolmekorruseline maja, kus on galerii, kino- ja näitustesaal, Karlssoni tuba, Iloni köök ning mängutuba, kus toimuvad meisterdamised ja teemapäevad.
Maist augustini on avatud ka Imedemaa õu Mattiase maja ja Käsitöökuuriga, kus palju põnevat meisterdada saab. Õues saad end proovile panna täpsusviskamises, karkudega käimises, kala püüdmises, näitekunstis ja liivakastimängudes.
Raudtee- ja sidemuuseum
Aastatel 1903-1905 Haapsalu kuurordi teenindamiseks rajatud raudtee kunagine lõppjaam oma salapärase ja uhke jaamahoonega ootab Sind tutvuma Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkuse ajaloo ning vanaduspuhkusel raudruunadega.
Ajarännak vanas vaksalis, millel tavatult pikk katusega perroon ja keiserlik paviljon, toob muuhulgas kõrvu auruveduri huike ja viib kokku 1930. aastate viisaka jaamaülemaga.
Lisaks ootame Sind ka retkele telekommunikatsiooni põnevasse maailma, tutvuma sidepidamisvahendite arengu ja ajalooga telegraafist ning vändaga telefonist kuni mobiiltelefonide ja arvutiteni.
Haapsalu raekoda
Ajalooline raekojahoone (1775) tutvustab Haapsalu 190 aasta pikkust kuurordilugu. Kuurort muutis Haapsalu linnaehitust, tõi uued sidemed, elulaadi ja laia maailmavaate. Külastaja näeb provintsilinna arengut Tsaari Venemaa keiserlikuks kuurordiks ja armsaks Eesti suvituslinnaks. Lisaks pakub raekoja näitusemaja huvitavaid teemanäitusi.
Rannarootsi muuseum
Haapsalus asuv muuseum tutvustab tuhandeaastast rannarootsi asustust Eestis.
Rootsi kuninga poolt avatud majas saab tutvuda selle rahvakillu omanäolise kultuuripärandiga ja vaadata 20 meetrist tikitud vaipa eestirootslaste elust. Seal on lõik, kus rootsi talupojad 1345. a ostsid Padise kloostrilt 34 hõbemargaga Suur-Pakri saare. Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ei jõudnud seda pildivaipa küllalt ära kiita!
Lisaks toimub muid põnevaid sündmusi ja teemapäevi.
Hea teada: Muuseum juures on ehitatud ja eksponeeritud mitu rannarootslastele omast traditsioonilist puupaati.
Ants Laikmaa muuseum
Kunstnik Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866 Vigala vallas Läänemaal.
Maalimist õppis A. Laikmaa Peterburis ja Düsseldorfi Kunstiakadeemias, tema lemmiktehnikaks oli pastell. Peamiselt maalis ta loodusmaastikke ja portreesid eesti haritlastest ning Lääne-Eesti talurahvast.
Oma viimase kodu rajas kunstnik Läänemaale, Kadarpiku külla. Maja on ehitatud kunstniku enda jooniste järgi ja maja ümbrust ehib imekaunis looduspark.
Muuseumi esimesel korrusel on meistri elukäiku tutvustav väljapanek. Ülemisele korrusele jäävad ateljee, töö- ja magamistuba koos isiklike esemete ja etnograafilise vanavaraga.
Lyckholmi muuseum ja Saare mõis
Saare mõisahoones asuv muuseum on parun Gustav von Roseni poolt taastatud 1995/96. a. endise hobusetalli (18. saj.) varemetest. Lyckholmis saad ülevaate Noarootsi ajaloost, pearõhk on suunatud Eesti Vabariigile aastatel 1918-1940. Eksponeeritud on majapidamistarbeid ja tööriistu, mida kasutati tol ajal põllutöödel ja mis rõhutavad head põllumajandusalast koostööd Lyckholmis elavate eestlaste, rootslaste, sakslaste ja soomlaste vahel.
Võimalik tutvuda esivanemate käsitöö vahenditega.
Hea teada: Kas oled näinud siluri ajastusse kuuluvaid kivistisi ja fossiile? Tule vaata!
Vormsi Talumuuseum
Vormsi Talumuuseumis on taastatud rannarootsi talu ja sellega kaasnev. Pears Talu on üks vähestest, mis on säilinud II maailmasõja ajast.
Talumuuseum tutvustab Vormsi eluolu 20. sajandi I poolel nii fotode ja kirjalike allikate abil kui ka loomulikult Vormsil sündinud ja sõja ajal Rootsi põgenenud rannarootslaste mälestuste põhjal. Muuhulgas võib siit leida maitsekalt renoveeritud rookatustega hooneid, fotonäitusi ja suurt hulka tarbeesemeid. Toimib ka traditsiooniline uuesti üles ehitatud suitsusaun. Hea teada: soovi korral osta Vormsi käsitööd ja suveniire või tee väike kohvipaus.
Epp Maria Galerii
Eesti ühe tuntuima kunstniku Epp Maria Kokamägi loomingulised tegevusalad on õlimaal, akvarell, raamatukujundus ning teatri- ja kinokujundus. Esimese vabariigi ajal kohvikuks ehitatud majast leiad läbi kahe korruse ulatuva galerii, kus ekspositsioonid vahetuvad aastaaegade järgi. Lisaks Epp Maria maalidele on väljapanekul ka Jaak Arro maale ja mööblit, Liisu Arro keraamikat ning Imbi Linnu maale.
Evald Okase Muuseum
Eesti kunstiajaloo suurkuju, Firenze Kunstiakadeemia auliikme Evald Okase teoseid leiad nii Eesti kui ka maailma kunstimuuseumide kogudest. Muuseum rikastab Haapsalu kunstielu alates 2003. a. Peamiseks magnetiks on pidevalt muutuv püsiekspositsioon ning näitused muuseumi galeriis.
Huvitav teada: 19. saj keskel algselt kõrtsiks ehitatud hoone loob majas isikupärase aura.
Iloni Imedemaa
Iloni Imedemaa on lastele ja peredele mõeldud teemakeskus, mis põhineb Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi joonistustel.
Septembrist aprillini on avatud kolmekorruseline maja, kus on galerii, kino- ja näitustesaal, Karlssoni tuba, Iloni köök ning mängutuba, kus toimuvad meisterdamised ja teemapäevad.
Maist augustini on avatud ka Imedemaa õu Mattiase maja ja Käsitöökuuriga, kus palju põnevat meisterdada saab. Õues saad end proovile panna täpsusviskamises, karkudega käimises, kala püüdmises, näitekunstis ja liivakastimängudes.
Muuseum-Galerii Haapsalu Pitsikeskus
Sallimuuseumis vaata püsinäitust rätiku minevikust ja tänapäevast, tutvu imepeenete mustritega ja osta ka endale see meistriteos. Suviti toimub õppe- ja töötuba, kus selle käsitöö valmimist õpetavad kohalikud sallimeistrid.
Haapsalu Kunstikooli Galeriid
Haapsalu Kunstikooli galeriid pakuvad mitmekülgseid näituseid nii kooli enda õpilastelt kui väljastpoolt tulevatelt kunstnikelt. Näitused vahetuvad iga 3-4 nädala tagant. Haapsalu Kunstikooli hallata on kolm eri tüüpi galeriid: maja-, hoovi- ja keldrigalerii, millest esimene on avatud aastaringselt, teine alates aprillikuust ja viimast saab külastada maikuust alates.
Haapsalu linnagalerii
Haapsalu Linnagalerii eesmärgiks on tutvustada ja propageerida nii Haapsalu kui Eesti kunstielus toimuvat.
Haapsalu kultuurikeskuses 2010 renoveeritud ruumid on avarad ja valgusküllased, sobivad nii maalide kui graafika või hoopis fotonäituste või keraamika eksponeerimiseks.
Ants Laikmaa majamuuseum
Kunstnik Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866 Vigala vallas Läänemaal.
Maalimist õppis A. Laikmaa Peterburis ja Düsseldorfi Kunstiakadeemias, tema lemmiktehnikaks oli pastell. Peamiselt maalis ta loodusmaastikke ja portreesid eesti haritlastest ning Lääne-Eesti talurahvast.
Oma viimase kodu rajas kunstnik Läänemaale, Kadarpiku külla. Maja on ehitatud kunstniku enda jooniste järgi ja maja ümbrust ehib imekaunis looduspark.
Muuseumi esimesel korrusel on meistri elukäiku tutvustav väljapanek. Ülemisele korrusele jäävad ateljee, töö- ja magamistuba koos isiklike esemete ja etnograafilise vanavaraga.
Haeska
Matsalu lahe põhjakaldal asuv Haeska linnutorn on parima vaadeldavusega Euroopas – ümbruse rannaniidud ja madalaveeline laht on üheks rändlindude meelispaigaks.
Haeska linnutorni lähipiirkonnas on registeeritud paljud liigid ja soome linnuvaatlejate poolt on tehtud ka Euroopa rekord ühepäevases tornivaatluses – nähti 128 erinevat linnuliiki.
Linnutorn ja puhkekoht asuvad eramaal, seetõttu on liikumine ning viibimine objektil lubatud päikesetõusust päikeseloojanguni.
Kiideva
Kiideva linnuvaatlustorn asub Kiideva sadamas. Vaatlustorn sobib imeliselt linnuvaatlusteks, kui ka maastiku ja vaate imetlemiseks.
Autoga tulles jäta auto Kiideva bussipeatuse juurde ning mere poole vaadates jubavaatlustorn ka paistab.
Puise
Puises on kaks torni – Puise Nina talu linnutorn ning Puise bussipeatuse vaateplatvorm, mis asub Puise bussipeatuse katusel.
Puise nina talu linnuvaatlustorn sobib nii loodusesõbrale, perepuhkuseks, romantikaõhtuks, mõttetalgute pidamiseks või muuks koosviibimiseks väiksemale seltskonnale.
2021. aasta kevadel selgus kümnendat korda Eesti kõige linnurikkam vaatlustorn, milleks tänavu on Puise bussipeatuse vaatlusplatvorm Matsalu rahvuspargis. Vaatluspäeval märkasid linnuhuvilised seal 93 liiki linde.
Rannajõe
Nelja meetri kõrgusest Rannajõe vaatetornist saab heita pilgu ulatuslikule luha-alale, mis pakub erilist elamust kevadel, kui luhaniit suurveega üle ujutatud on. Siis peatuvad siin tuhanded haned, luiged ja ujupardid, suvel pesitsevad luhas mitmed kurvitsalised ja värvulised. Näha võib toiduotsinguil ringi uitavad põtru ja metskitsi.
Rannajõe vaatetorn ja 110 cm laiune vaateplatvormini viiv laudtee on mõeldud kasutamiseks ka ratastooliga liikuvatele inimestele (tornis on kaldtee).
Laudtee alguses asub jõeluhta tutvustav infotahvel.
Marimetsa raba
Marimetsa raba matkaraja esimene osa on pinnasetee, mis kulgeb algul mööda kõrgepingeliini alust, seejärel üle heinamaa Marimetsa ojani ning edasi piki ojakallast teabetahvliga varustatud puhkekohani. Puhkekohast viib laudtee Marimetsa rabasse. Raja lõpus asub puitplatvormil 7,6 m kõrgune vaatetorn.
Marimetsa rabas näed nii madalsood, siirdesood kui ka kõrgsood, ka linnustik ja taimestik on rikkalik.
Vaatlustorn sobib hästi maastiku ja vaate imetlemiseks
Haapsalu
Suurema osa aastast on Haapsalu Tagalaht põnev linnuvaatluskoht. Sul ei ole vajadust minna linnast välja, vaid külasta Promenaadil asuvat 15m kõrgust linnuvaatlustorni. Sealt saad täieliku ülevaate lindude elust Haapsalu ja Noarootsi vahel. Jäämineku ajal aprillis-mais täitub laht luikede ja erinevate pardiliikidega, sügiseti septembris ja oktoobris on põnev jälgida hanede ja sookurgede väljalende.
Riimi meri
Silma õpikojast kilomeetrise matka kaugusele jääb jäänukjärv – Riimi meri, mis ongi endine merelaht, aga maakerke tulemusena nüüdseks eraldunud. Matkates Riimi mere äärde, jääb tee peale kõrgem seljandik – Riimi saar. See koht on õpikunäiteks, kuidas elus loodus jõudis kõrgemates kohtades varem kanda kinnitada, samal ajal kui ümbritsevad alad alles mandrijää sulamisvee all olid. Riimi mere ääres on linnuvaatlustorn.
Tahu õpperada
Endise Tahu mõisa pargi juurest alguse saav tähistatud edasi-tagasi matkarada viib huvilise Tahu lahe ääres asuva vaatetornini, kust saab nautida kaunist rannaniidumaastikku. Siinsed rannikualad on sobivaks pesitsuspaigaks paljudele kahlajatele, rände ajal peatuvad siin parvedes haned, lagled ja luiged.
Saare õpperada asub Silma looduskaitseala piiril.
Sutlepa mere äärsest parklast alguse saav matkarada on varustatud vaatlusplatvormi ja vaatetorniga. Kevadel saad seal jälgida tuhandete veelindude elu, infotahvlitelt leiad teavet Silma looduskaitseala väärtuste kohta.
Siin saab kuulda rästas-roolinnu laulu, roo-ritsiklindude katkematut siristamist ning hüübi häält, mis meenutab pudelisse puhumist.
Seda kõike saab kogeda 1 km pikkusel edasi-tagasi rajal.
Vormsi
Vormsi saarel asuvast Rumpo külast viib samanimelise poolsaare tippu 6,7 km pikkune matkarada.
Raja ääres olevatelt platvormidelt avaneb vaade Hullo ja Sviby lahtedele ning laidudele, mis on tähistatud veelindude pesitsemis- ja rändepeatuspaigad. Rumpo poolsaarel on ka haruldaste tundrailmeliste samblikukoosluste kasvuala. Rumpo matkarajal on 3 vaateplatvormi.
Fotod: Silver Raidla, Birding Haapsalu, Puhkaeestis.ee ja RMK
Läänemaal leidub rohkelt matkaradu. Neid jagub nii metsade, rabade, puisniitude kui teiste maastike keskele. Matkaradu on erineva pikkusega – pikematel matkaradadel saab teha mitme tunnise jalgsimatka, kuid leidub ka lühemaid matkaradu, kus ei väsi liigselt ära ka pere väiksemad matkasellid.
Kõik matkarajad on viitadega tähistatud ja enamik neid on varustatud infostendidega, kust saab lugeda paiga loodusväärtuste kohta.
Suuremat seiklust ja väljakutset hindavad matkahuvilised võivad ette võtta ka räätsamatka Leidissoos või Läänemaa Suursoos. Kuna soodes pesitsevad paljud linnud, siis tuleks nende häirimise vältimiseks räätsamatk jätta sügis- või talvekuudele.
Marimetsa raba või Leidissood võib avastada ka koos giidiga. Juhendatud loodusretki rabades pakuvad näiteks Birding Haapsalu, Teadlikud Elamused ja 360 kraadi.
Marimetsa raba matkarada
Raja esimene osa on pinnasetee, mis kulgeb algul mööda kõrgepingeliini alust, seejärel üle heinamaa Marimetsa ojani ning edasi piki ojakallast teabetahvliga varustatud puhkekohani. Puhkekohast viib laudtee Marimetsa rabasse. Raja lõpus asub puitplatvormil 7,6 m kõrgune vaatetorn.
Marimetsa rabas näed nii madalsood, siirdesood kui ka kõrgsood, ka linnustik ja taimestik on rikkalik.
Raja pikkus edasi-tagasi kokku on 9 km, sellest laudtee pikkus on 2 x 2 km, aega varu 4-5h. Rada on kohati märg – ära unusta kummikuid. Rajal on kuivkäimla, pingid puhkamiseks, infotahvel kaardi ja raja skeemiga.
Kiideva – Puise matkarada
Rada asub Matsalu lahe põhjakaldal, ühendades Kiideva ja Puise külasid. Raja põhiosa on 2,6 km pikkune lõik Kiideva poolsest alguspunktist läbi salumetsa ja taastatud puisniidu kuni Lõpre tammeni. Tamme tüve ümbermõõt on 4m ja kõrgus 20m. Tammede läheduse võid leida huvitavaid seeni, või kuulda kodukakku ja musträhni. Tamme juurest Puisesse on 800m.
Hea teada: Üks suund on 3,4 km, aega varu 2h, rada on enamasti kuiv, Kiideva Kalakülas on telkimis- ja lõkkeplats.
RMK Liivase ranna – Peraküla matkarada
Liivane ranna-Peraküla õpperada läbib erinevaid maastikutüüpe ja vääriselupaiku, möödub Toatse ja Allikajärvest, viib matkaja kaunisse nõmmemetsa ning mere äärde laulvatele liivadele, mis laiuvad siin kümnekonna kilomeetri ulatuses.
Rada tutvustab Sulle ka Nõva pärandkultuuri – näed I Maailmasõja aegset munakiviteed ja raadiojaama.
Hea teada: Rada on kuiv, pikkusega 4,4 km, varustatud infotahvlitega.
Liivanõmme matkarada
Liivanõmme rada algab Nõva Looduskeskuse juurest, kulgedes mööda I MS-aegset kiviteed, möödub Allikajärvest ja suundub siis lääne poole Uuejõeni.
Mööda rannavalli Peraküla poole tagasi astudes ületad Vanajõe sängi ja jõuad Toatse järveni.
Rada on sobiv metsa-, looduse- ja pärandkultuuri huvilistele.
Rada on kuiv, jalgsi hästi läbitav, pikkusega 7,5 km, ajaliselt arvesta 4h.
Piknikukohad leiad Allikajärve ja Uuejõe lähedalt.
Saare õpperada
Saare õpperada asub Silma looduskaitseala piiril.
Sutlepa mere äärsest parklast alguse saav matkarada on varustatud vaatlusplatvormi ja vaatetorniga. Kevadel saad seal jälgida tuhandete veelindude elu, infotahvlitelt leiad teavet Silma looduskaitseala väärtuste kohta.
Osmussaare matkarada
Osmussaar on huvitava looduse ja asustuslooga. Saare põlisasukateks olid sajandite vältel rannarootslased. Teise Maailmasõja järel oli Osmussaar suletud piiritsoon, kus paiknes Nõukogude sõjaväeüksus.
Saarel asub 9 km pikkune tähistatud ja lõkkekohtadega varustatud RMK matkarada. Matkarada algab saare lõunasadamast ja suundub piki teed loodesse.
Maastikule annavad omapära pankrannik, bretšarahnud, ulatuslikud klibuvallialad ja kadastik. Saare loodetipus pankrannikul kõrgub 1954.aastal ehitatud triibuline raudbetoonist tuletorn, mida on võimalik ka külastada.
Rumpo matkarada
Vormsi saarel asuvast Rumpo külast viib samanimelise poolsaare tippu 6,7 km pikkune matkarada.
Raja ääres olevatelt platvormidelt avaneb vaade Hullo ja Sviby lahtedele ning laidudele, mis on tähistatud veelindude pesitsemis- ja rändepeatuspaigad. Rumpo poolsaarel on ka haruldaste tundrailmeliste samblikukoosluste kasvuala.
Osmussaar
Osmussaar (Odensholm) on saar, mis pakub huvi nii linnuvaatlejatele, ajaloohuvilistele, loodushuvilistele ja ka lihtsalt puhkajatele. Huvi pakub saar ka sukeldujatele, sest Osmussaarest kirdes asub Eesti suurim ja vanim meteoriidikraater Neugrundi ja lisaks on saare rannavetes palju laevavrakke. Pisike saar on rikas nii rannarootsi kui ka militaarajaloo poolest. Saare geoloogiliste objektide, linnuriigi ja ajaloo väärtustamiseks on moodustatud Osmussaare maastikukaitseala. Saare pindala on 483 ha, pikkus 4,6 ja laius 1,3 km, rannajoone pikkus on 14 km ja suurim kõrgus merepinnast 8,2 m. Saare loodetipus pankrannikul kõrgub triibuline raudbetoonist tuletorn, mis on ehitatud 1954.aastal ning kuhu tippu saab minna alates 2019. aastast.
Vormsi saar
Eesti suuruselt neljas saar on oma nime saanud rootsikeelsest nimest Ormsö “ussisaar”. Ajalooliselt oli Vormsi asustatud rannarootslastega, nõukogude okupatsiooni ajal oli saar suletud piirkond ja niisama uudishimulikud sinna ei pääsenud. Saare peamine ajaloo- ja kultuurimälestis on Vormsi Püha Olavi kirik, mille kõrval asuval kalmistul on üks maailma suurimaid säilinud pae- ja liivakivist rõngasristide kogum. Vormsi saare maastikukaitseala kätkeb endas liigirikast loodust, looduslikke ja poollooduslikke maastikke ja kooslusi ning rikkalikku pärandkultuuri. Vormsi ranniku rahvusvahelise tähtsusega linnualad Hullo ja Sviby lahed ning Hari kurk koos rannaniitude ja laidudega on hinnatud Inglise Kuningliku linnukaitseseltsi uurimisalaks.
Nõva rannad
Põhja-Läänemaal, Nõval on kilomeetrite pikkused liivarannad, kus saab end mõnusasti sisse seada ja segamatult suve nautida. Nõva rannad on kuulsad oma laulvate liivade poolest. Kui rannas peesitamisest tüdimus tuleb, võib võtta ette retke ümbritsevasse metsa, mis on tuntud oma marja- ja seenerohkuse poolest.
Peraküla rand on tuntud ka kalameeste seas, sest rannast on võimalik püüda lesta. Traditsiooniliselt toimub suve teises pooles Peraküla rannas Lestafestival.
Roosta rand
Roosta Puhkeküla juures asuv liivarand on üks parimaid Loode-Eestis, rannas on 80 kohaga parkla ja laudteed ratastoolis inimestele, samuti riietuskabiinid ja võimalus osta suupisteid ja jooke. Kõrval asuvas Roosta Puhkekülas on mitmeid aktiivse puhkuse võimalusi alates minigolfist, tennisemängust, lõpetades sekluspargi või bowlinguga, samuti on nii majutus- kui toitlustusvõimalus.
Hea teada: suvel saad Roostal õppida lohe- ja purjelauasurfi või sõita aerupaadiga või aerusurfi- ehk SUP-lauaga.
Matsalu rahvuspark
Mööda Eesti läänerannikut kulgeb Arktikas pesitsevate lindude rändetee. Läänemaal asub rahvusvaheliselt tuntuim ja Euroopa suuremaid linnukaitsealasid Matsalu Rahvuspark. Igal kevadel ja sügisel rändab sealt läbi sadu tuhandeid veelinde, kellest paljud on valinud Matsalu ka pesitsuspaigaks. Varakevadel peatuvad Matsalu lahel tuhanded väike-, laulu- ja kühmnokkluiged, rannaniitudele kogunevad toituma haned, mitut liiki kurvitsalised ja hiigelsuured valgepõsk-laglede parved. Kel kannatlikku meelt ja hea optika võib avastada ka väga ilusa ja Eestis haruldase punakael-lagle.
Linnuvaatluse kohta loe rohkem SIIT.
Põnevad kirikud
Läänemaa ühelöövilised kirikud kuuluvad Eesti vanimate hulka, enamik neist on ehitatud 13.-14. sajandil. Kirikute ehitamiseks on kasutatud kohalikku paekivi ja mitmes neist on näha keskaegsete seinamaalingute jälgi. Ridala kirikus ja kirikaias kohtab aga unikaalseid trapetsikujulisi hauaplaate, mille vanuses pole kunstiajaloolased veel kindlalt kokkuleppele jõudnud.
Eriti põnevad:
Marimetsa raba
Raja esimene osa on pinnasetee, mis kulgeb algul mööda kõrgepingeliini alust, seejärel üle heinamaa Marimetsa ojani ning edasi piki ojakallast teabetahvliga varustatud puhkekohani. Puhkekohast viib laudtee Marimetsa rabasse. Raja lõpus asub puitplatvormil 7,6 m kõrgune vaatetorn.
Marimetsa rabas näed nii madalsood, siirdesood kui ka kõrgsood, ka linnustik ja taimestik on rikkalik.
Raja pikkus edasi-tagasi kokku on 9 km, sellest laudtee pikkus on 2 x 2 km, aega varu 4-5h. Rada on kohati märg – ära unusta kummikuid. Rajal on kuivkäimla, pingid puhkamiseks, infotahvel kaardi ja raja skeemiga.
Ungru Loss
Kaasajal varemeis Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuigi ta ei saanudki kunagi valmis. Lossi iseloomustab keerukas põhiplaan ja arvukad baroksed voluutviilud.
Huvitav teada: Ungru loss oli Saksamaal asuva Merseburgi lossi peaaegu täpne koopia. Peale II Maailmasõda jäi loss nõukogude sõjaväe valdusse, 1968.a otsustas lennuvälja ülem kasutud lossivaremed vedada lennuvälja stardiraja täiteks. Ligi kolmandik lammutati, ülejäänu on õnneks siiani säilinud. Võrdle korrastatud lossivaremete kõrval terava kontrastina asuvaid nõukogude sõjaväelennuvälja ehitiste varemeid.
Põõsaspea neem
Põõsaspea neem on Eesti mandriosa loodepoolseim neem. Ulatub kitsa kivise seljakuna Osmussaare suunas kaugele merre. Neemeltavanevad imelised vaated Osmussaarele, Dirhamile ja Peraküla rannale.
Põõsaspea neem on Põhja-Euroopas üks paremaid veelindude rände jälgimise kohti. Üle neeme kulgeb tähtis arktiliste veelindude rändetee. Põõsaspea neem asub Nõva maastikukaitsealal. Osmussaart ümbritsev ja rannikuga piirnev mereala on Nõva-Osmussaare hoiuala.
Soovitame enne kaitseala külastamist tutvuda kaitseala kaitse-eeskirjaga.
Dirhami
Dirhami asub Eesti looderannikul Dirhami lahe ääres, Haapsalust 40 km kaugusel. Dirhami sadam on aastaringselt jäävaba sadam, mis tegutseb nii kala- kui ka jahisadamana. Suvel tegutseb sadamas populaarne Dirhami kalakohvik. Dirhami sadamast toimub ühendus Osmussaarega. Dirhami neemel asuvad I maailmasõja aegsed merepatarei varemed ja munakivitee, looduskaitsealustest üksikobjektidest Dirhami rahn.
Dirhamis asub ka kohalik pood. Kes Dirhami kandis käinud või internetist otsinud, teab hästi Dirhami poodi ja poehärrat Vjatseslavi. Pisikese külapoe kohta üllatavalt mitmekesine ja lahtiolekuajad nagu suurtel supermarketitel.
Hea teada: Dirhami Kalakohvik on White Guide hinnangul väga hea tasemega restoran. Vaata lähemalt SIIT.
Kuursaal ja Promenaad
Haapsalu, tsaariaegadest kuulsa kuurortlinna hiilgust meenutab mereäärne jalutustee Promenaad, mille pärliks on puitpitsiline Kuursaal. Kaldapuiesteel kõndides ja unistavalt merd silmitsedes kontrolli aega päikesekella juures ja puhka jalgu maailmakuulsa helilooja Tshaikovski pingil.
Mereäärsele Promenaadile 19. saj. lõpus rajatud puitpitsiline Kuursaal ja Kõlakoda on ainsana Eestis säilinud algkujul. Kuursaal oli 20. saj. I poolel ja on ka tänapäeval üks Haapsalu suvituselu keskpunkte.
Vanalinn
Kolmest küljest merega piiratud Haapsalu mahub 10,59 km2 suurusele maatükile. Vanalinn asub kahe oosiga poolsaarel, mis jätkub loodes mandriga ühinenud laidude ahelikuna – holmidega. Holmide vahel on madalad veekäärud – Suur ja Väike Viik.
Haapsalu miljööväärtusliku vanalinna võib jagada keskaegseks ja 20. saj. alguse kuurordipiirkonnaks. Keskaegne osa on piiskopilinnuse ala koos keskaegse Kooli, Jaani, Vee, Linda, Rüütli ja Väike-Mere tänavavõrgu ja ehitistega.Seda ümbritseb kuurordi kõrgajast pärinevate puitpitsiliste majade vöönd koos Promenaadi, Aafrika ranna ja parkidega.
Haapsalu Piiskopilinnus
Haapsalu piiskopilinnus on 13. sajandil rajatud arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks. Tegemist on ühe paremini säilinud linnusega Eestis, milles elab Eesti kuusaim kummitus Valge Daam!
Pealinnuses asub keskaja ajalugu käsitlev muuseum, läbi mille pääseb ka lõunatiivas asuvasse katedraali, mida on esmakordselt kirjalikult mainitud 1279. aastal. Suures vallikraavis asub keskajast inspireeritud mänguatraktsioonidega lastepark.
Pealinnuses asuvas muuseumis on olulisel kohal linnuse enda ajalugu. Tutvustatakse linnuse ehituslugu, Haapsalu linna sündi ning Saare-Lääne piiskopkonna valitsejate ja sealsete elanike käekäiku. Selleks, et toonast aega paremini mõista, saab külastaja ise käed külge panna ja proovida erinevaid mehhanisme. Müüridel kulgevad käiguteed kutsuvad külastaja vaatama linnust ja maalilist Haapsalut täiesti uuelt, linna kõrgeimalt tasandilt.
Kohvikud ja restoranid
Haapsalus on väga hea valik erinevaid kohvikuid ja restorane mis pakuvad palju erinevaid maitseid. Mitmed restoranid on jõudnud ka White Guide nimekirja. Haapsalu kohvikute koogid on lihtsalt imemaitsvad! Haapsalus saab hästi süüa-tule ja veendu ise!
Spaad ja ravimuda
Haapsalu kuulsa ravimuda avastajaks peetakse sõjaväearst dr. Carl Abraham Hunniust, kes avas siin rahvusvahelist huvi pakkunud mudaravila juba 1825. aastal. Haapsalus on reumat ja teisi liigesehaigusi ravinud Vene tsaaripere liikmed ning Lääne-Euroopa jõukas kodanlus. Pärast II maailmasõda oli Haapsalu välismaalastele suletud sõjaväelinn, nii et iga soovija siinsesse sanatooriumi ei pääsenudki. Nüüd on aga Haapsalu kuulsus kuurordina taas tõusuteel. Haapsalus on kaks spaad – Fra Mare Thalasso Spa ja Hestia Hotel Haapsalu Spa.
Tsaaride Raudteejaam
Kuurortlinn oli Vene tsaaride soositud suvituspaik. Jaamahoone ehitati originaalkavandi järgi, kompleks on neljaosaline: reisijatehoone, Imperaatoripaviljon, neid ühendav katusealune ja ainulaadne 216 m pikkune kaetud perroon. Et raudteejaam ehitati Vene tsaarikoja tarbeks, sellest annab tunnistust eraldi imperaatori paviljon ja perroongi on oma pikkuse saanud tsaari rongi pikkuse järgi. Praegu Haapsallu küll rongiga sõita ei saa, kuid raudteejaamas asub Eesti raudteemuuseum ja jaamahoone on paljude filmitegijate seas populaarne võttepaik.
Huvitav teada: Vene keiser ise toetanud ehitusideed ja aidanud kavatsust ellu viia. Esimene reisirong saabus Haapsalusse 1904, viimane lahkus 1995. Kasutage unikaalset võimalust sõita Haapsalust jalgrattaga Turbani (42 km), sest vana raudteetamm on ehitatud ümber Läänemaa terviseteeks. Raudteejaama eest väljuvad tänapäeval bussid.
Haapsalu Pitsikeskus
Pitsiliste Haapsalu sallide ja rätikute kudumise traditsioon sai alguse 19. sajandi II poolel. Erilise luksusasja kuulsuse saavutas Haapsalu sall tänu rikastele supelsakstele. Peen seltskond vajas ju peeneid rätikuid, mistõttu vahetati lihtne maavillane sallilõng peenvillase vastu. Sõrmusest läbi mahtuva rätiku kudumisoskust on edasi antud põlvest põlve. Mustrite loomisel on rätikudujad saanud inspiratsiooni loodusest, kuid ka maailma kultuuriloost ja kroonitud peadest: kes soovib, võib osta või ise kududa näitlejanna Greta Garbole, Rootsi ja Hispaania kroonitud peadele ja Eesti presidendiprouadele pühendatud mustritega salle.
Haapsalu supelrannad
Tänu madalatele lahesoppidele soojeneb Haapsalu merevesi suve alguses kiiresti ja püsib suve kaua soe. Suvel on Haapsalu tuntuima ranna, Paralepa, veetemperatuur Eesti mererandadest kõige soojem ja sellepärast sobib Haapsalu veemõnude nautimiseks hästi just lastega peredele. Paralepa rannas on võrkpalli ja rannatennise väljakud.
Monumendid ja skulptuurid
Haapsalus on väga palju erinevaid skulptuure ja monumente. Skulptuuridest enamus on püstitatud Roman Haavamägi poolt. Haapsalu sai tema käe all rikkamaks dekoratiivsete postamentide, lillealustena kasutatavate lapsekujude, ornamentidega barjääripostide ning kahe rannalt merre viiva trepistiku võrra. Eriti tuleks esile tõsta 1924–1925 kujundatud viie bareljeefiga päikesekella, mille iga tahk sümboliseeris inimelu eri etappe. Randa valmistas ta puust polükroomsed päkapikud, marabu, krokodilli jt loomi, mis olid eriti populaarsed laste seas.
Täna võib Aafrika rannas kohata samuti puidust skulptuure – krokodill, marabu, merilõvi ja miki-hiir, nende autoriks on Tiit Moor. Samuti on kuulsust kogunud Juhan Raudsepa skulptuur „Kepimurdja“ Spaahotell Laine juures.
Monumente on püstitatud mitmetele Haapsaluga seotud inimestele – Helilooja Rudolf Tobias, Haapsalu kuurordi rajaja Carl Abraham Hunnius, Luuletaja Ernst Enno, Helilooja Cyrillus Kreek.
Galeriid
- Epp Maria Galerii – Eesti ühe tuntuima kunstniku Epp Maria Kokamägi loomingulised tegevusalad on õlimaal, akvarell, raamatukujundus ning teatri- ja kinokujundus. Esimese vabariigi ajal kohvikuks ehitatud majast leiad läbi kahe korruse ulatuva galerii, kus ekspositsioonid vahetuvad aastaaegade järgi. Lisaks Epp Maria maalidele on väljapanekul ka Jaak Arro maale ja mööblit, Liisu Arro keraamikat ning Imbi Linnu maale.
- Evald Okase Muuseum – Eesti kunstiajaloo suurkuju, Firenze Kunstiakadeemia auliikme Evald Okase teoseid leiad nii Eesti kui ka maailma kunstimuuseumide kogudest. Muuseum rikastab Haapsalu kunstielu alates 2003. a. Peamiseks magnetiks on pidevalt muutuv püsiekspositsioon ning näitused muuseumi galeriis.
Huvitav teada: 19. saj keskel algselt kõrtsiks ehitatud hoone loob majas isikupärase aura.
- Iloni Imedemaa – Iloni Imedemaa on lastele ja peredele mõeldud teemakeskus, mis põhineb Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi joonistustel.
Septembrist aprillini on avatud kolmekorruseline maja, kus on galerii, kino- ja näitustesaal, Karlssoni tuba, Iloni köök ning mängutuba, kus toimuvad meisterdamised ja teemapäevad.
Maist augustini on avatud ka Imedemaa õu Mattiase maja ja Käsitöökuuriga, kus palju põnevat meisterdada saab. Õues saad end proovile panna täpsusviskamises, karkudega käimises, kala püüdmises, näitekunstis ja liivakastimängudes. - Muuseum-Galerii Haapsalu Pitsikeskus – Sallimuuseumis vaata püsinäitust rätiku minevikust ja tänapäevast, tutvu imepeenete mustritega ja osta ka endale see meistriteos. Suviti toimub õppe- ja töötuba, kus selle käsitöö valmimist õpetavad kohalikud sallimeistrid.