Kantskoppel

Saare (Lyckholmi) mõisast umbes 400 meetrit kagu pool teeäärses segametsas on madalad süvendid, mida nimetatakse Kantskopliks.

Marta Schmiedehelm on 1924. aastal kirjeldanud, et see koht on väikese, kuid tiheda metsa sees. Maapind on iseenesest madal ja lage, seal on ehitatud kunstlikult 1 meetri kõrgune nurgeline vall ja sellest väljapoole 0,5 meetrit sügav ja umbes 2 meetrit lai kraav. Sissekäik asub põhja pool.

On oletatud, et tegemist võib olla keskaegse kantsi vundamendikraavidega.  Arutatud on sellegi üle, miks oli sellist ehitist toona asustamata saarele rajada ja miks töö pooleli jäeti. Üks võimalik teooria on, et keskajal, kui Noarootsi oli veel eraldi saar, kulges sealt mööda Noaroosi saare ja mandri vaheline väin, mille valvamiseks kantsi rajada taheti – see oleks olnud nagu Haapsalu lahe põhjapoolne värav või lukk. 14-15. sajandil oli väin sõidetav ka suurematele alustele, kuid maakerke tulemusena jäi aga väin madalaks ja suured laevad sealt enam läbi ei mahtunud. Nii kadus ka vajadus kantsi rajamiseks.