Hans Pöhl

Vormsi kiriku kõrval on tagasihoidlik põllukivist mälestuskivi Hans Pöhlile. See kaasmaalaste poolt 1994. aastal paigaldatud kivi on ainus mälestusmärk, mis on püstitatud mehele, kes oli läbi aegade eestirootslaste suurim juht ja eestvedaja.

Hans Pöhl sündis 1876. Aastal Noarootsis Suur-Nõmmkülas, käis Sutlepas ja Haapsalus koolis ning 16aastasena palgati Noarootsi Österby kooliõpetajaks.

Kodus noarootsi murret rääkinud Pöhl ei osanud tol ajal korralikult ei riigirootsi, eesti ega vene keelt. Rootsi keelt õppis ta Noarootsi köster Johan Nymanni juures, kuid keelte peale tundus poisil andi olevat, sest peale eesti ja vene keele õppis ta Inglismaal Oxfordis ja Cambridges inglise keelt ja oli kuni surmani Tallinna kaubanduskoolis ja kommertsgümnaasiumis inglise keele ja religiooni õpetaja. Pöhli võib koguni nimetada inglise keele õpetuse maaletoojaks Eestis, sest ta kirjutas gümnaasiumitele inglise keele õpikuid ja andis välja esimese inglise-eesti sõnaraamatu.

Suurim on aga Pöhli jälg rannarootslaste eeskõnelejana. Ta alustas tegevust koos Noarootsi köstri Johan Nymanniga – ühiselt prooviti Noarootsi köstritalus, kus tegutses ka köstrikool, asutada laenuraamatukogu. Selleks küll luba ei saadud ja asutati hoopis karskusselts, mille all oli raamatukogu lihtsam pidada. Karskusseltsi, mille esimeheks Pöhl sai, kaudu sai edendada ka eestirootslaste kultuuri.  Raamatute hankimiseks pöördus Pöhl oma Rootsi tuttavate poole ja saatis pöördumise Rootsi ajalehtedes avaldamiseks. Koos Nymanniga anti 1903. aastal välja ka esimene eestirootslaste kalender.

20. sajandi alguses polnud ühtegi eestirootslastele olulist ostust, mille langetamise juures poleks Pöhl olnud. Samuti polnud ühtegi eestirootslaste organisatsiooni, mille juhatusse ta poleks kuulunud. Nii oli ta tegev eestirootslaste organisatsiooni Svenska Odlingens Vänner (SOV) asutamise juures 1909 ja ühingu ajalehe Kustbon väljaandmise juures. SOV eestvõttel asutati eestirootsi piirkondadesse, peamiselt neisse, kus oli segaasustus, rootsikeelseid koole. Samuti põllutöö- rahvaülikool Pürksisse ja gümnaasium Haapsallu.

Peale 1917. aasta veebruarirevolutsiooni läksid vähemusrahvustele autonoomia nõudmisega kaasa ka eestirootslased ja taas oli siin eesotsas Pöhl. Teda jagus ka Eesti poliitikasse. Pöhli eestvõttel asutati 1917 eestirootslaste oma partei Rootsi Rahvaliit, ta oli Maapäeva liige, rootsi rahvusminister Eesti Ajutises valitsuses, rootslaste esindaja Asutavas Kogus ning esimese ja kolmanda Riigikohu koosseisu liige. Poliitikuna võitles Pöhl selle eest, et vähemusrahvuste õigused sätestataks ka põhiseaduses ja et maareformiga saaksid maad ka rootslased.

Kuigi Pöhl oli sündinud mandril, Noarootsis ja elas peamiselt Tallinnas, on ta maetud Vormsile. Vormsilt oli pärit Pöhli abikaasa Lydia Lindström ja suure osa suvedest veetsidki Pöhlid Vormsis, kus nad ehitasid Hullos omale maja. Vormsil pidas Pöhl 15. augustil ka alati oma sünnipäeva.

Hans Pöhl suri 22. Jaanuaril 1930 pärast raskekujulist angiini Tallinnas. Tema matusetalitus toimus Tallinna Rootsi-Mihkli krikus ja teda olid ära saatma tulnud kogu valitsus ja kõigi vähemusrahvuste esindajad. Pärast matusetalitust saadeti Pöhli kirst erivagunis Tallinnast Haapsallu, kus see kanti õlgadel Haapsalu Vanasadamasse, kust see viidi paadiga Vormsile. Vormsilgi kanti kirst õlgadel Vormsi kirikuaeda, kuhu Pöhl maeti.