Matkarajad Läänemaal

Läänemaal leidub rohkelt matkaradu. Neid jagub nii metsade, rabade, puisniitude kui teiste maastike keskele. Matkaradu on erineva pikkusega – pikematel matkaradadel saab teha mitme tunnise jalgsimatka, kuid leidub ka lühemaid matkaradu, kus ei väsi liigselt ära ka pere väiksemad matkasellid.

 Kõik matkarajad on viitadega tähistatud ja enamik neid on varustatud infostendidega, kust saab lugeda paiga loodusväärtuste kohta.

Suuremat seiklust ja väljakutset hindavad matkahuvilised võivad ette võtta ka räätsamatka Leidissoos või Läänemaa Suursoos. Kuna soodes pesitsevad paljud linnud, siis tuleks nende häirimise vältimiseks räätsamatk jätta sügis- või talvekuudele.

Marimetsa raba või Leidissood võib avastada ka koos giidiga. Juhendatud loodusretki rabades pakuvad näiteks Birding Haapsalu, Teadlikud Elamused ja 360 kraadi.

Marimetsa raba matkarada

Raja esimene osa on pinnasetee, mis kulgeb algul mööda kõrgepingeliini alust, seejärel üle heinamaa Marimetsa ojani ning edasi piki ojakallast teabetahvliga varustatud puhkekohani. Puhkekohast viib laudtee Marimetsa rabasse. Raja lõpus asub puitplatvormil 7,6 m kõrgune vaatetorn.

Marimetsa rabas näed nii madalsood, siirdesood kui ka kõrgsood, ka linnustik ja taimestik on rikkalik.

Raja pikkus edasi-tagasi kokku on 9 km, sellest laudtee pikkus on 2 x 2 km, aega varu 4-5h. Rada on kohati märg – ära unusta kummikuid. Rajal on kuivkäimla, pingid puhkamiseks, infotahvel kaardi ja raja skeemiga.

Kiideva – Puise matkarada

Rada asub Matsalu lahe põhjakaldal, ühendades Kiideva ja Puise külasid. Raja põhiosa on 2,6 km pikkune lõik Kiideva poolsest alguspunktist läbi salumetsa ja taastatud puisniidu kuni Lõpre tammeni. Tamme tüve ümbermõõt on 4m ja kõrgus 20m. Tammede läheduse võid leida huvitavaid seeni, või kuulda kodukakku ja musträhni. Tamme juurest Puisesse on 800m.
Hea teada: Üks suund on 3,4 km, aega varu 2h, rada on enamasti kuiv, Kiideva Kalakülas on telkimis- ja lõkkeplats.

Saunja matkarada

Edasi-tagasi kulgev loodusrada läbib männinoorendike, kadastike ning tiheda lehtpuupuistu. Kevadeti on siin põnev kuulata laululindude kontserti. Matkarada jõuab välja mere äärde, kus näed taastatud rannaniitu. Rannaniidu taastamiseks karjatatakse siin loomi, see aitab tõrjuda kasvavat pilliroogu ning taastuda niidule omasel taimestikul. Rannaniidu servas asub Saunja linnutorn vaatega Saunja lahele. Kevadel ja sügisel on see kümnete tuhandete veelindude peatuskoht.
Raja pikkus on 1. 2km.

RMK Liivase ranna – Peraküla matkarada

Liivane ranna-Peraküla õpperada läbib erinevaid maastikutüüpe ja vääriselupaiku, möödub Toatse ja Allikajärvest, viib matkaja kaunisse nõmmemetsa ning mere äärde laulvatele liivadele, mis laiuvad siin kümnekonna kilomeetri ulatuses.

Rada tutvustab Sulle ka Nõva pärandkultuuri – näed I Maailmasõja aegset munakiviteed ja raadiojaama.

Hea teada: Rada on kuiv, pikkusega 4,4 km, varustatud infotahvlitega.

Liivanõmme matkarada

Liivanõmme rada algab Nõva Looduskeskuse juurest, kulgedes mööda I MS-aegset kiviteed, möödub Allikajärvest ja suundub siis lääne poole Uuejõeni.
Mööda rannavalli Peraküla poole tagasi astudes ületad Vanajõe sängi ja jõuad Toatse järveni.
Rada on sobiv metsa-, looduse- ja pärandkultuuri huvilistele.
Rada on kuiv, jalgsi hästi läbitav, pikkusega 7,5 km, ajaliselt arvesta 4h.
Piknikukohad leiad Allikajärve ja Uuejõe lähedalt.

Saare õpperada

Saare õpperada asub Silma looduskaitseala piiril. 
Sutlepa mere äärsest parklast alguse saav matkarada on varustatud vaatlusplatvormi ja vaatetorniga. Kevadel saad seal jälgida tuhandete veelindude elu, infotahvlitelt leiad teavet Silma looduskaitseala väärtuste kohta. 

Osmussaare matkarada

Osmussaar on huvitava looduse ja asustuslooga. Saare põlisasukateks olid sajandite vältel rannarootslased. Teise Maailmasõja järel oli Osmussaar suletud piiritsoon, kus paiknes Nõukogude sõjaväeüksus.

Saarel asub 9 km pikkune tähistatud ja lõkkekohtadega varustatud RMK matkarada. Matkarada algab saare lõunasadamast ja suundub piki teed loodesse. 

Maastikule annavad omapära pankrannik, bretšarahnud, ulatuslikud klibuvallialad ja kadastik. Saare loodetipus pankrannikul kõrgub 1954.aastal ehitatud triibuline raudbetoonist tuletorn, mida on võimalik ka külastada.

Rumpo matkarada

Vormsi saarel asuvast Rumpo külast viib samanimelise poolsaare tippu 6,7 km pikkune matkarada.
Raja ääres olevatelt platvormidelt avaneb vaade Hullo ja Sviby lahtedele ning laidudele, mis on tähistatud veelindude pesitsemis- ja rändepeatuspaigad. Rumpo poolsaarel on ka haruldaste tundrailmeliste samblikukoosluste kasvuala.

#visithaapsalu