„Valge Daami” etendusi on Haapsalus mängitud 1937. aastal ja alates 1979. aastast igal suvel: üle 120 etenduse ja 16 eriilmelist lavastust.

Haapsalu maalilise Tagalahe kaldal asuvas väikeses Rannarootsi muuseumis talletatakse rannarootslaste kirevat ajalugu, mida tutvustab Uppsala Ülikooli kultuurigeograafia professor Göran Hoppe.

Iloni Imedemaal võib väikese ime leida igas pildis, juhuslikult silmatud esemes või tegevust pakkuvas nurgakeses. Varu ainult aega ja imed sünnivad.

Vormsi on suuruselt Eesti neljas saar Muhu, Hiiu- ja Saaremaa järel ja see kerkis merest iidammu, umbes 3000 aasta eest.

„Lummav, lummav, lummav,” ütleb elupõline noarootslane Ülle Schönberg Noarootsi ja Nõva kohta, kui palun tal iseloomustada seda kanti kolme sõnaga. Ja tal on tuline õigus.

„See pole küll võimalik,” leiab mesilasepelglik inimene. Aga mesilindudega ei kaasne üksnes tervistavate omadustega nektar, vaid mõrkjasmagus tarulõhn ja muusikateraapiale sarnanev sumin, mis kõik koos tõepoolest pakuvad lõõgastust ja annavad

Nõval jääb rootsipunase pritsumaja ja hosteli vahele üks majake, kus jagatakse asjatundlikku teavet ja tehakse ehedat rukkileiba. See on väikeettevõtja Merike Väli suvine infokohvik ja leivakoda Nõva Break.

Haapsalu on juba Tšaikovski aegadest pakkunud loomeinimestele võimalust eralduda vaikusesse ja kogeda lennukaid inspiratsioonihetki. Siin tegutsev keraamik Liisu Arro hindab mõlemat.

Vaata siit või sealt, ikkagi on uskumatu, mida inimesed viitsivad ette võtta. Haapsalus elav Agur Paesüld viitsib. Miks ta selle katamaraani üldse ehitas?

Odini saar ehk Osmussaar kerkis Soome lahest aastatuhandete eest nagu ilmutus, aga muutub nüüd aina pikemaks ja kitsamaks. Saar kütkestab oma haruldase looduse, kirju ajaloo ja tajutava väega.

Haapsalu on nagu unest ärganud Okasroosike, kes on õitsele puhkenud. Linnaga tutvumist on hea alustada vanimast ja kuulsaimast vaatamisväärsusest — piiskopilinnusest.