Tsaaridega seotud kohad Haapsalus

De la Gardie loss

De la Gardie lossi ehitas (ajavahemikus 1814–1827) krahv Jacob Pontus Stenbock (talle kuulus ka praegune vabariigi valitsuse hoone ehk Stenbocki maja Tallinnas). 1827. aastal ostis krahv Carl Magnus De la Gardie (1788–1856) valminud lossi koos pargiga, mida hakati nimetama Krahviaiaks. De la Gardie toetas ka Haapsalu esimese mudaravila rajamist. Tema lossis käisid suviti puhkamas paljud Vene keisririigi tähtsad tegelased, sh keiserlik perekond. Alates Nikolai I valitsemisaja lõpust kuni keisririigi hävimiseni suvitasid Haapsalus ja võtsid siin mudavanne kõik Vene keisrid kuni Nikolai II-ni. 1927. aastal sai lossist maakonnahaigla. Uus maakonnahaigla hoonekompleks valmis 1979. aastal ja selle esist kaunistab 1995. aastast Matti Variku skulptuur „Perekond”. De la Gardie loss renoveeriti ja see on alates 2012. aastast kasutusel Läänemaa haigla hooldekoduna.

Maria Magdaleena õigeusu kirik

 Maria Magdaleena õigeusu kirik pühitseti 21. VII 1852. Eestis ainulaadne hoone on ehitatud V. Morgani projekti järgi klassitsismijärgses eklektilises laadis, kus klassitsistlike vormide kõrval esineb vanast, Bütsantsi arhitektuurist laenatud elemente. Kiriku juurde ehitati 1859. aastal kaks elamut (Linda tn 2 ja 4), milles on läbi aegade elanud kirikuametit pidanud inimesed. Nõukogude võimu käsul suleti kirik 1964. aastal, et rajada hoonesse spordisaal. Teenistuspaigana lubati kasutada Vanal kalmistul asuvat Püha Neeva Aleksandri abikirikut. Tühjaks jäänud kirikut kasutati hoopis laona. Konstantinoopoli patriarhaadi kanoonilises alluvuses olevale Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Haapsalu kogudusele tagastati hoone 1994. aastal. Esimene jumalateenistus peeti koguduse templipühal 22. VII 1994.

Ungru loss ja Peetri tamm

Läbi aegade üks mõjukamaid Ungru omanikke oli Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713),  kes Harku mõisas 29. septembril 1710. kirjutas Eestimaa rüütelkonna nimel alla kapitulatsiooniaktile. Samuti allkirjastas ta 1712. aastal dokumendi, millega Peeter I kinnitas Eestimaa rüütelkonna privileegid. Kui Vene keiser Peeter I sõjasadama kohta otsides 1715. a. Haapsalus käis, külastas ta ka Ungru mõisa. Parun Reinhold oli kaks aastat tagasi surnud ja ootamatut kõrget külalist võttis vastu tema 26aastane lesk Auguste Sophie (sündinud von der Pahlen). Vene keiser oli märganud ukse kohal tühja pildiraami ja leidnud ahju tagant sinna kiiruga peidetud  Rootsi kuninga Karl XII pildi. “Vend Karl! Nüüd pead sina pugema ahju taha! Vahest  oleks vaja ainult üht lahingut, et ma ise peaksin minema sinna!” Nende sõnadega olevat ta tõstnud Karl XII pildi jälle seinale tagasi. Keiser olevat jalutanud leskproaga ka mõisa kaunis pargis ja sinna tamme istutanud, mis maantee ääres võsastunud metsas siiani uhkelt seisab ja Peetri tamme nime kannab.

Peetrikivi

Rändrahn, mis asub Paralepa metsas, Haapsalu-Ungru tee ääres. Kui Vene keiser Peeter I, kes 1715. a. sõjasadamale kohta otsides Haapsalus käis, külastas ta Ungru mõisa. Tagasiteel riivanud tõld teeäärset rahnu ja ratas veerenud alt ära. Nii pidi keiser kivil istuma ja ootama kuni kutsar tõlla jälle korda teeb. Selle sündmuse põhjal hakanud rahvas rahnu Peetrikiviks nimetama.

 Kivisse on raiutud tekst “Jürgen Ungern-Stenberg 1524”, mis tähistab Ungern-Sternbergide suguvõsa saamist Ungru mõisa omanikuks. (1523. a. Jürgen Herkel lahutas Ungru mõisa koos Hestholmi saarega Kiltsi mõisast ja müüs 5000 marga eest Jürgen IV von Ungernile.) Ungern-Sternbergide suguvõsa oli Ungru mõisa omanik 1524-1919. Peetrikivi asus mõisa ja linna maade piiril.

Venemaa keiser Aleksander III mälestuseks püstitatud monument Pullapääl

Mälestussammas püstitati peale keisri surma Eestimaa piirivalvebrigaadi ülema kindralmajor vürst Jengalõtševi eestvõtmisel keisri mälestuseks, kes oli Haapsalut külastades armastanud Pullapääl käia. Kolme kullatud sibulkupliga Vasalemma marmorist vene-bütsantsi stiilis mälestussammas avati 25. jaanuaril 1896. Selle esiküljel olevas süvendis oli metallist reljeef, mis kujutas keisrit lõkketule ääres kartuleid küpsetamas, selle ees latern. Reljeefist allpool paiknes selgitava kirjaga tahvel. Mälestussammast lõhuti 1917. aasta revolutsiooni käigus ja see jäi hiljem hoolduseta. Tänaseni on säilinud samba põhiosa. 2006. aastal alustati mälestussamba restaureerimistöid. Taastatud on samba sibulkuplid.

Raudtee jaamahoone

1907. aastal valmis raudtee jaamahoone. Erinevalt Venemaal valitsenud tavast ehitada raudteajaamad tüüpprojekti järgi, telliti Haapsalu jaamahoone jaoks originaalkavand. Seejuures rõhutati Haapsalu kui kuurortlinna tähtsust ja vajadust vastu võtta Vene kroonitud päid. Jaamahoone projekt koostati Peterburis arhitektuuriakadeemik K. Verheimi ja insener V. Vestfaleni poolt. Ehitustöid alustati 1905 ja lõpetati 1907. aastal. Hoone koosneb neljast osast — reisijatehoonest, keiserlike külaliste vastuvõtuks planeeritud Imperaatoripaviljonist, neid ühendavast katusealusest ja 216–meetri pikkusest kaetud perroonist, mis oli sama pikk kui keisri rong. Haapsalu vaksal on linna üheks omapärasemaks hooneks, mille puitpitsiline historistlik ehituslaad on saanud eeskujuks nii mõnelegi teisele supellinna esinduslikule majale. Keiserlik perekond kahjuks rongiga Haapsallu ei jõudnudki.

Peetri maja

Kui Peeter I sõjasadamale asukohta otsimas käis, olevat ta peatunud bürgermeister Jenckeni majas (Rüütli tn 4). Majale on paigaldatud mälestustahvel. Nõukogude ajal taheti promenaadi äärde ehitada hiiglaslik sanatooriumikorpus. Selleks oleks pidanud lammutama Rüütli tänava ja promenaadi vahele jäävad majad. Et lammutamisele oleks läinud ka Peetri maja, siis jäi promenaadi äärde sanatooriumi rajamise plaan katki. Nii päästis Peetri maja nõukogude ajal Haapsalu vanalinna.

Kastinina

Suur-Liiva ja Väike-Liiva tänavate vahele jäävat piirkonda nimetatakse Kastininaks. Piirkonna varasem saksakeelne nimetus on Kaiserort (Keisrikoht). Nimi võis tulla sellest, et 1715. aastal maabus siin Vene keiser Peeter I.

Aleksander I Haapsalus

aastal Keiser Aleksander I inspekteeris Haapsalus asunud ratsaväe rügementi ja peatus krahv Stenbocki majas, Jaani tn 2. Praegu on seal majas Haapsalu kunstikool.

Väljavõtted Jaani kiriku kroonikast

Keiserlik perekond Haapsalus ja rahvapidu Pullapääl

1856

Troonipärija ja suurvürstid Haapsalus. Neljapäeval, 21. juunil austasid meie linnakest oma kõrge külaskäiguga Keiserlik Kõrgus troonipärija suurvürst Nikolai Aleksandrovitš koos Keiserlike Kõrguste suurvürstide Aleksander Aleksandrovitši, Vladimir Aleksandrovitši ja Aleksei Aleksandrovitšiga. Nad saabusid aurulaevaga „Rjurik“ pärastlõunal kell 5. /-/ Need kõrged külalised suvatsesid viibida meie linnakeses viis nädalat ja kaks päeva, kuni 29. juuli hommikul kella 10ni. Haapsalule sai sageli osaks õnn näha Kõrge Keisrikoja õilsaid võsusid ratsutamas, sõitmas või kõndimas. Kõrged külalised võtsid siin mudavanne.

Keiser ja keisrinna Haapsalus. 14. juuli pärastlõunal kell 4.30 saabus kõrgeauline keisripaar aurulaeval „Petersburg“ meie sadamasse. /-/ Samal õhtul toimus varemetes pidulik illuminatsioon, mida kõrge keisripaar austas oma kohalolekuga kella 9st kuni 10ni. Keiser kandis ratsa-kaardiväe mundrit./-/

Esmaspäeval, 16. juunil toimus Pullapääl rahvapidu, kus majesteedid viibisid kaks tundi.

Paralepa metsas hirvejaht

1859

Neljapäeval, 16. juulil kell 4.45 pärastlõunal saabus Haapsallu kõrge keisripaar, tema majesteet keiser Aleksander Nikolajevitš [Aleksander II]   ja Tema Keiserlik Majesteet Maria Aleksandrovna koos tema Keiserliku Kõrguse Aleksander Aleksandrovitši [tulevane Aleksander III] ja Vladimir Aleksandrovitšiga, nõnda et nüüd viibib Haapsalus terve keisrikoda. /-/

Laupäeval, 18. juulil kell 12.30 lõunaajal jahilkäik Paralepas. Keiser ihukaitseväe husaari mundris hobuse seljas, samuti troonipärija, Aleksander, Vladimir ja saatjaskond. Keiser laskis ühe hirve, mille härra von Staehl Uulust oli sinna viinud, teine hirv pääses seekord minema. Jahipidamist segas hirmus vihm ja tema Majesteet otsis saju eest kaitset vabadikuonnis. Õhtul toimus illuminatsioon ja ilutulestik Promenaadil. Keisripaar istus koos kõigi lastega just nimelt nende jaoks ehitatud paviljonis, kus kõrgeid külalisi sai väga hästi näha.

/-/

Kolmapäeval, 22. juuli, protsessioon. Keiser kandis Gatšina kürassiiri mundrit. Tervitama on saabunud Riia lauluring. Sellele järgneb teine hirvejaht, kus keiser laseb maha teise hirve. Õhtul lossis suurepärane ilutulestik, mille korraldas troonipärija. Laulis Riia lauluring. Keisripaar viibis lossis kell 9.30-11 ja oli hästi rahvale näha.

Haapsalu toomkirik

1884

Pastor L. Rödder keisrinna vastuvõtul. 10. veebruaril sel aastal oli minul, pastor L. Rödderil, õnn viibida Peterburis Antšikovi-palees Tema majesteedi keisrinna vastuvõtul. Õukonnamarssal vürst Golitzõn oli nii sõbralik ja hankis mulle selle visiidivõimaluse. Ma palusin Tema Majesteedilt toetust meie kiriku ehituseks ning ta oli armuline ja sõbralik, nagu ma polnud julgenud lootagi. Ta rääkis minuga ka kõiksugu muudest asjadest, mis ei olnud seotud minu tuleku tegeliku põhjusega, vaid puudutasid minu kogudust ja mind isiklikult ning lõpuks andis ta toetuseks nõusoleku. Toetus saabus siia selle aasta märtsis 500 rbl. kujul keisri isiklikust rahakotist, millele oli lisatud minule adresseeritud saatekiri keisri kabinetist. (Jaani kiriku kroonika)

 

1886-1889. a. taastati toomkirik, mis 1726. aastast oli seisnud varemetes. Legendi kohaselt olevat tahetud seda ehitada vene õigeusu kirikuks ümber, sest õigeusu kirik oli väikeseks jäänud. Kiriku taastamine luteri kirikuna oli olnud põhjus, miks koguduse pastor Leopold Rödder keisrinna vastuvõtule läks. Aleksander III abikaasa Maria Fjodorovna oli enne abiellumist ja õigeusku astumist luterlane, Taani kuninga Christian IX tütar Maria Sophia Fredericka Dagmar.

#visithaapsalu