Kõlgumäe kartuliaugud

Kõlgumäe kartuliaugud

Kõlgumäe kartuliaugud asuvad natuke enne Perakülla viivat teeristi, kohas mida rahvasuu kutsub Kõlgumäeks või Kõlguta mäeks.

Kõrgemas liivakünkas asub kümmekond umbes 1,5 meetri sügavust kartuliauku. Kartuliaugud on hästi säilinud ja erinevalt teistest Nõva kandi kartuliaukudest, on siin 6 auku kivivooderdisega. Leidub ka vooderdamata auke.

Arvatavasti on augud pärit 1920. Aastatest, mil Kõlgumäel elanud köster Mart Martin pidas koos pojaga tärklisevabrikut.

Kartulite hoidmine maasse kaevatud aukudes oli Nõva kandis väga sage. Et olid olemas juurvilja hoidmiseks sobivad kõrged kuivad liivakünkad, siis ei olnudki vaja keldreid ehitada. Augus kaevati kõrgematesse kohtadesse, vooderdati õlgedega, vahel ka kividega. Kui kartulid olid auku aetud, pandi üle puuroikad, millele laotati õled. Pealt kaeti kartuliaugud liiva- ja mullakihiga.  

Kartuliaugud

Maasse kaevatud kartuliauke ja -koopaid võib pidada keldrite eelkäijaks. Sellistes aukudes ja koobastes toiduainete säilitamine on üks vanemaid ja algelisemaid toiduvarude talletamise viise. Esialgu kasutati neid üksnes kartuli üle talve hoidmiseks.

Kartulit hakati Eestis kasvatama 18. sajandi lõpul, 19. sajandi algul. Esialgu tehti seda aedades, sealt levis kartulikasvatus mõisa- ja sealt omakorda talupõldudele. Kartulikasvatus andis sakslastele suuremaid sissetulekuid, sest 19. sajandi alguses hakati seda vilja asemel kasutama viinapõletamise toorainena. Talurahval aga aitas kartul hinges püsida, sest see aitas üle elada ka aastaid, kui vili halva ilma tõttu ikaldus. Ka osteti kartulimüügist saadud rahaga talusid päriseks.

Kartuliauke kasutati kartulite ületalve hoidmiseks kõikjal üle Eesti ja 20. sajandi keskpaigani olid need tavapärased seal, kus keldri ehitamine oli sobiva pinnase puudumise tõttu keeruline – kas ei leidunud ümbruskonnas sobivat ehitusmaterjali, oli ehk maa liiga kivine või põhjavee tase kõrge.

Veel 1920. aastatel jagati kartuliaukude tegemiseks ajakirjanduses näpunäiteid. Isegi kui talul oli kelder, kasutati samal ajal ka kartuliauke, eriti seemnekartuli hoidmiseks. Mõnel pool koondati mitme talu kartuliaugud ja -koopad ühele künkale.

Kõlgumäe nimi

Rahvapärimuse järgi oli Kõlgumäe oma nime saanud sellest, et seal olevat mõisa ajal inimesi üles poodud. Samuti maeti sinna katku surnud inimesi. Kõlgumäe katkuhaud on üks kahest katkuhauast, millest Nõva rahvas rääkida teab. Teine katkuhaud asus Tusari küla lähistel.