Ajaloolises hoones on kool asunud 200 aastat, see teeb temast Haapsalu ühe vanima kooli. Vanim osa on ehitatud 18. sajandi lõpus, uusim aga 1928. aastal. Täielikult renoveeritud ning aastal 2013 taasavatud kool kannab nüüd nime Läänemaa Ühisgümnaasium, varasem nimetus oli keeleuurija ja -teadlase F. J. Wiedemanni järgi.  Mõne aasta eest sai koolimaja juurdeehitise – spordisaali, mis on üks moodsamaid spordirajatisi linnas. Seal on Sul võimalik elada kaasa spordivõistlustele, rentida saali sportmängudeks, kasutada jõusaali ning sauna. Hoone on kantud Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse.

Haapsalu Jaani kirik, viljaaidast ümber ehitatud linnakirik, mida esmakordselt kirjasõnas on mainitud aastal 1513, on alates 1524. aastast katkematult tegutsenud luterlik kirik. Kirikus asub 1630. aastal Joachim Winteri loodud kivist altarisein, mis on haruldane kogu Põhja-Euroopas. Samuti on erandlik selle keskne teema, kõrgreljeefina kujutatud „Kristus Ketsemani aias”. Altari ees maas on esimese teadaoleva õpetaja Joachim Jacobi (1581–1587) hauaplaat. Barokk-stiilis puitnikerdustega kantsel on aastast 1707. Kiriku tornis lööb kaks kella, millest vanem on aastast 1590.

Mereäärsele Promenaadile 19. saj. lõpus rajatud puitpitsiline Kuursaal ja Kõlakoda on ainsana Eestis säilinud algkujul. Kuursaal oli 20. saj. I poolel ja on ka tänapäeval üks Haapsalu suvituselu keskpunkte. Huvitav teada: 1898 paiknes maja esialgu pea täielikult meres, hiljem hoone otstes olnud väikesed lahekäärud täideti ning kaldakindlustus sai tänase kuju. Kuursaali koos kõlakojaga oli Vene keisrikoja ja Peterburi kõrgklassi lemmikkoht. Nõukogude ajal kasutati Kuursaali laona. Kultuurimälestiste riiklik register