Vaatamist väärt Haapsalus ja Läänemaal

Romantilises väikelinnas Haapsalus ja pisikestes külades ootavad Sind külalislahked inimesed, üllatades oma siiruse ning ajaloo- ja kultuurihuviga. Siin viibinud külalisi meenutatakse ikka ja jälle suure austusega.

Ants Laikmaa muuseum

Kunstnik Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866 Vigala vallas Läänemaal. Maalimist õppis A. Laikmaa Peterburis ja Düsseldorfi Kunstiakadeemias, tema lemmiktehnikaks oli pastell. Peamiselt maalis ta loodusmaastikke ja portreesid eesti haritlastest ning Lääne-Eesti talurahvast. Oma viimase kodu rajas kunstnik Läänemaale, Kadarpiku külla. Maja on ehitatud kunstniku enda jooniste järgi ja maja ümbrust ehib imekaunis looduspark. Muuseumi esimesel korrusel on meistri elukäiku tutvustav väljapanek. Ülemisele korrusele jäävad ateljee, töö- ja magamistuba koos isiklike esemete ja etnograafilise vanavaraga.

Pürksi mõis

Pürksi Mõisahoone asub valla keskuses Pürksi külas, ehitatud 19. saj. Mõis kuulus 1919. aastani Ungern-Sternbergide suguvõsale, edasi asus mõisas Pürksi Põllutöö- ja Rahvaülikool. 1989-1995 hoone restaureeriti ja praegu tegutseb hoones Noarootsi Gümnaasium. Pürksi park on looduskaitse all. Pargis kasvab valge pöök ja unikaalne pärnade ring. Tutvu ka mõne säilinud kõrvalhoonega, näiteks peahoone esise väljaku äärse väikese aida ja tall-tõllakuuriga.

De la Gardie loss

1827. aastal ostis krahv Carl Magnus De la Gardie valminud lossi koos pargiga, mida hakati nimetama Krahviaiaks. De la Gardie toetas ka Haapsalu esimese mudaravila rajamist. Tema lossis käisid suviti puhkamas paljud Vene keisririigi tähtsad tegelased, sh keiserlik perekond. Alates Nikolai I valitsemisaja lõpust kuni keisririigi hävimiseni suvitasid Haapsalus ja võtsid siin mudavanne kõik Vene keisrid kuni Nikolai II-ni. De la Gardie loss renoveeriti ja see on alates 2012. aastast kasutusel Läänemaa haigla hooldekoduna.

Osmussaare tuletorn

Osmussaar on huvitava looduse ja asustuslooga. Saare põlisasukateks olid sajandite vältel rannarootslased, Teise Maailmasõja järel oli Osmussaar suletud piiritsoon, kus paiknes Nõukogude sõjaväeüksus. Saare pikkus on 4,8 km, laius 1,6 km, kõrgeim koht 8 meetrit. Osmussaar võis merest tõusta 3000 aastat tagasi. Maastikule annavad omapära pankrannik, bretšarahnud, ulatuslikud klibuvallialad ja kadastik.  Saare loodetipus pankrannikul kõrgub triibuline raudbetoonist tuletorn, mis on ehitatud 1954.aastal ning kuhu tippu saab minna alates 2019. aastast.

Ridala Baptisti palvemaja

Siinne kogudus on üks Läänemaa ärkamise hälle. M. Buschi «Ridala ärkamise ajalugu» aga dateerib esimeseks koguduslikuks ettevõtmiseks leivamurdmist keset looduse templit 13. septembril 1882. Uue palvela arhitekt on P. Püssim ja see valmis 1988. Hoone lahendus järgib ajaloolist kirikuarhitektuuri. Välisilme teevad omanäoliseks kolm viilkatusega lõuna-põhjasuunaliselt aste-astmelt tõusvat ja laienevat hooneosa. Sisekujunduses on kasutatud traditsioonilist kirikuornamentikat ja vitraaže.

Martna kirik

Ühelööviliste kirikute kohta harva esinevalt lai Püha Martini kirik on ehitatud 16. saj. alguses. Kiriku põhjaportaali kohal vaata Saare-Lääne piiskopi Johannes III Orgase vapikilpi. Kiriku sisustuses vanim on Gotlandi-pärane ristimiskivi, väärtuslikud on ka altarisein ja ampiirstiilis kantsel. Martna kiriku 17.- 18. saj. vappepitaafide kogu on suuruse poolest Tallinna Toomkiriku ja Niguliste kiriku järel kolmas. Huvitav teada: Martna kiriku altariruumist tulid 2004.a. mitme värvikihi alt välja keskaegsed seinamaalingud, mida peetakse üheks suurimaks ajalooliseks leiuks Eestis.