Vaatamist väärt Haapsalus ja Läänemaal

Romantilises väikelinnas Haapsalus ja pisikestes külades ootavad Sind külalislahked inimesed, üllatades oma siiruse ning ajaloo- ja kultuurihuviga. Siin viibinud külalisi meenutatakse ikka ja jälle suure austusega.

Osmussaare tuletorn

Osmussaar on huvitava looduse ja asustuslooga. Saare põlisasukateks olid sajandite vältel rannarootslased, Teise Maailmasõja järel oli Osmussaar suletud piiritsoon, kus paiknes Nõukogude sõjaväeüksus. Saare pikkus on 4,8 km, laius 1,6 km, kõrgeim koht 8 meetrit. Osmussaar võis merest tõusta 3000 aastat tagasi. Maastikule annavad omapära pankrannik, bretšarahnud, ulatuslikud klibuvallialad ja kadastik.  Saare loodetipus pankrannikul kõrgub triibuline raudbetoonist tuletorn, mis on ehitatud 1954.aastal ning kuhu tippu saab minna alates 2019. aastast.

Saxby tuletorn

Saxby tuletorni 27 meetri kõrgusel plinkiv tuli juhib sissepääsu Väinamere saarestikku ja on oluline dominant Vormsi kultuurimaastikul. 1864. a valminud torn on vanim Gordoni süsteemi järgi malmosadest monteeritud tuletorn. Torn on ehitatud samal ajal Kihnu ja Virtsu tuletornidega ja nendega välimuselt sarnane, seepärast räägib Kihnust pärit legend tuletornide ehitamisest, et maailmas on neid vaid kolm: üks Kihnus, üks Vormsis ja kolmas merepõhjas, mis olevat omakorda mereteel olles teadmata kohas kaduma läinud. Tuletorn on avatud ja selle tipust avaneb kaunis vaade Vormsi looderannikule.

Haapsalu Kunstikooli Galeriid

Haapsalu Kunstikooli galeriide tegevuse eesmärk on tutvustada Haapsalu Kunstikooli õpilaste, töötajate, vilistlaste, koostööpartnerite ja külaliskunstnike loomingut ning rikastada seeläbi Haapsalu ja Eesti kunstielu. Haapsalu Kunstikoolil on näitusetegevuseks kasutada kolm eri tüüpi galeriid: maja-, hoovi- ja keldrigalerii. Majagalerii on avatud aastaringselt, hoovigalerii kevadest-sügiseni ja keldrigalerii vastavalt näitusegraafikule. Näitused vahetuvad üldjuhul 2-4 nädala tagant.       

De la Gardie loss

1827. aastal ostis krahv Carl Magnus De la Gardie valminud lossi koos pargiga, mida hakati nimetama Krahviaiaks. De la Gardie toetas ka Haapsalu esimese mudaravila rajamist. Tema lossis käisid suviti puhkamas paljud Vene keisririigi tähtsad tegelased, sh keiserlik perekond. Alates Nikolai I valitsemisaja lõpust kuni keisririigi hävimiseni suvitasid Haapsalus ja võtsid siin mudavanne kõik Vene keisrid kuni Nikolai II-ni. De la Gardie loss renoveeriti ja see on alates 2012. aastast kasutusel Läänemaa haigla hooldekoduna.