1.juunist kuni 15. septembrini saab end Haapsalu Turismiinfokeskuses (Karja 15) registeerida ametlikuks Haapsalu suvitajaks. Idee pärineb kuurordikaardist, mida anti välja Haapsalus ka 20. sajandi esimeses pooles.

Suvituskaardiga kaasneb 20 erinevat pakkumist.

Kõigi ostjate vahel läheb loosimisele Laine SPA majutuspakett, väärtuses 130€!

Suvituskaardi ajalugu

Venemaa riigivõim tunnistas 19. saj lõpul Haapsalu üleriigilise tähtsusega kuurordiks ja andis seega õiguse kuurordimaksu küsida sissesõitnud suvitajatelt. Hooajal sissesõitnud registreeriti, küsiti tasu ja ilmselt anti vastu ka mingi kviitung või kaart.

Suvitajate registreerimine jätkus ka EV ajal, millega tegeles Haapsalu linna kuurordivalitsus (koos aadresslauaga). 1. juunist 31.augustini kehtis ametlik suvitushooaeg. Sissesõitnud suvitajad pidid end linnavalitsuses registreerima ja suvitusmaksu maksma, kui tuldi kauemaks kui 5 päeva. Selle kohustuse täitmist tõendaski suvituskaart. Suvitusmaksu võis maksta kogu hooaja pealt või lühema perioodi eest. 10 – 16 a. vanuste laste pealt maksti pool summast; maksust olid vabastatud teenijad, arstid jm med. personal, ametiasjus sissesõitjad. Linnakassasse laekunud maksudest oli see arvestatava suurusega ja kulutati kuurordi edendamiseks.

Suviste eluruumide väljaüürijad vastutasid samuti, et nende kostilised oleksid sisse registreeritud. Nn suvitusjäneseid püüdis ka politsei. 1930nd teises pooles tunnustati aukülaliskaardiga suvitusveterane, kes olid siin veetnud 15 ja rohkem suve.

Suvitajate arv kõikus periooditi tuntavalt. Tsaariajal võis ulatuda 3000-5000ni (elanikke endid üle 2000), 1930nd a. teises pooles üle 3000 suvitaja hooajal (elanikke ca 4600).