Rada asub Matsalu lahe põhjakaldal, ühendades Kiideva ja Puise külasid. Raja põhiosa on 2,6 km pikkune lõik Kiideva poolsest alguspunktist läbi salumetsa ja taastatud puisniidu kuni Lõpre tammeni. Tamme tüve ümbermõõt on 4 m ja kõrgus 20 m. Tammede läheduse võid leida huvitavaid seeni või kuulda kodukakku ja musträhni. Tamme juurest Puisesse on 800 m.

Hea teada: Üks suund on 3,4 km, aega varu 2 h, rada on enamasti kuiv, Kiideva Kalakülas on telkimis- ja lõkkeplats.

Fra Mare Thalasso SPA Tervendav Joogamaja koosneb suurest joogasaalist, mida saab kasutada joogatundide läbiviimiseks, aga ka erinevateks temaatilisteks loenguteks ja töötubadeks. Saal mahutab korraga kuni 25 inimest, ent loengusse mahub vabas vormis istuma kuni 50 inimest. Joogatamiseks pakume omalt poolt matte, pleede, patju ja plokke. Igapäevaselt pakume ravijoogat seljale (12 € ühele), pakettidest Kundalini jooga nädalavahetusi ning Jooga ja ajurveeda paketti.

Pakettide ja oma Joogaretriidi broneerimine sales@framare.ee
Ravijooga seljale broneeri spa@framare.ee

Saare õpperada asub Silma looduskaitseala piiril. Sutlepa mere äärsest parklast alguse saav matkarada on varustatud vaatlusplatvormi ja vaatetorniga. Kevadel saad seal jälgida tuhandete veelindude elu, infotahvlitelt leiad teavet Silma looduskaitseala väärtuste kohta. 

Vormsi kaitseala eesmärk on saare haruldaste maastike, pärandi, kultuuri ja taimede kaitse.
Vormsi ranniku kaks rahvusvahelise tähtsusega linnuala Hullo ja Sviby lahed ning Hari kurk koos rannaniitude ja laidudega on hinnatud Inglise Kuningliku linnukaitseseltsi uurimisalaks.

Huvitavad paigad:

Hullo laht – lindude pesitsemis- ja peatuspaik, kus kevaditi näeb tuhandeid merivarte, aule, parte, valgepõsklaglesid ja kurvitsaid.
Rumpo poolsaar on Eestis ainulaadsete ning haruldaste tundrailmeliste samblike kasvuala.

Tutvu veel Rälby raba, Diby poolsaare, Saxby ranna ja Prästviigi järvega.

Eesti Apostlik-Õigeusu Haapsalu Maria-Magdaleena kirik asub Haapsalu Promenaadil. 1852. a ehitatud pühakoja avamisel viibis ka Vene tsaari Nikolai I perekond. Praegusel kujul on kirik taastatud ja avatud õigeusu pühakojana alates 2001. a. Kirik on avatud pühapäeviti kell 9-12, muul ajal oleks hea oma soovist ette teatada. Kiriku akendel on vitraažikunstnik Dolores Hoffmanni vitraažid. Kunstnik Ilon Wikland elas aastatel 1938-1944 kirikumajas koos oma vanaema ja vanaisaga aadressil Linda 2.

Kaunis merevaade ning imelised maitsed, panevad aja pausile just Österby Sadamarestos!
Noarootsi poolsaar on mõnusa atmosfääriga pärl, mida lihtsalt peab oma silmaga nägema! Menüüst leiab endale midagi nii liha ja kala armastaja, taimetoitlane, kui ka vegan.

Meie juures olles, näed üle mere ka Haapsalu linna!

Päevamärgid, mis olid laevasõidu ohutust tagavad ja orienteerumist kergendavad tornikujulised ehitised kaldal või madalas vees, on ainulaadsed Eestis. Need maakividest ehitatud tervikkoonustornid on aastast 1910. Alumise märgi kõrgus maapinnast 7 m, ülemise märgi kõrgus 11,9 m, märkide vahekaugus 416 m. Ülemine päevamärk asub teel alumise päevamärgi juurde ning on eemalt vaadeldav. Kohalikust materjalist ehitatud päevamärkidel on tähtsus mere-kultuuriajaloo seisukohalt. Telise päevamärgid on riikliku muinsuskaitse all.

Autoga märkide juurde ei pääse, aga jalgsi ja jalgrattaga küll.

13. sajandist pärit Kullamaa kirikus väärivad vaatamist kantsel, lühtrid, orel, altarimaal, H. Gösekeni epitaaf ja võidukaaregrupp. Kiriku aias on Eesti vanim ratasrist kirjaga Sitta Kodt Matz. Legendi järgi olevat Matz korjanud hobusepabulaid, väetanud sellega põldu, kus kasvanud siis vägev rukis. Matz saanud nii rikkaks, et lasi end kirikaeda matta.

Kirikaias puhkab ka Eesti esimene professionaalne helilooja Rudolf Tobias (1873-1918).

Lähedal on Kullamaa Rohumägi, ligi 2000 m2 eestlaste linnamägi 11-12. sajandist. Kullamaalt on pärit ka vanimad säilinud eesti keele tunnismärgid.

Haapsalu, tsaariaegadest kuulsa kuurortlinna hiilgust meenutab mereäärne jalutustee Promenaad, mille pärliks on puitpitsiline Kuursaal. Kaldapuiesteel kõndides ja unistavalt merd silmitsedes kontrolli aega päikesekella juures ja puhka jalgu maailmakuulsa helilooja Tshaikovski pingil.
Huvitav teada: Promenaad algab eksootilise nimega Aafrika rannast, lõpeb aga Šokolaadi-Promenaadiga, mis sai nime kunagise kohviku järgi. Promenaadil on laste mänguväljak ja linna ainuke linnuvaatlustorn. Kõlakoja tagant leiad Haapsalu tervistava ravimuda avastaja Carl Hunniuse ausamba.

Läänemaal Noarootsi osavallas asuv Spithami küla on vana rannarootslaste asundus.
Sind ootavad seal kolm hoole ja armastusega valminud saunaga metsamaja, mis asuvad keset Läänemaa metsikut loodusest ja on ideaalsed täiusliku puhkuse jaoks. Spithami Puhkemajad on sisustatud spetsiaalselt disainitud ja unikaalse käsitööna valminud mööbliga.

Puhkemajade ümber laiub marja- ja seenerikas mets ja läheduses loksub kalarikas meri. Lisaks on see piirkond suurepärane ka linnuvaatluseks.

Tule ja kuula vaikust!

Haapsalu kesklinnast paari km kaugusel asuvat Uuemõisa mõisa on esmamainitud 1539. aastal, mil see oli piiskopimõis. 17. sajandil de la Gardie’dele kuulunud mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli vürstinna Jevgenija Shahhovskaja. 1833. a püstitati mõisa kahekorruseline järelklassitsistlik peahoone. 1920ndatel ehitati hoone Karl Burmani projekti järgi ümber, lisades talle muuhulgas ka pikad ühekorruselised tiibhooned. Sellega moodustus hiigelpikk ehitis.

Praegu asub hoones Uuemõisa Lasteaed-Algkool. Mõisa Valge saal on hea kontserdipaik.

Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuigi täielikult ei valminud loss kunagi. Tegu on võimsa ehitisega, mis on peaaegu täpne koopia Saksamaal asuva Merseburgi lossist. Lossi ehitamise taga oli kurb armulugu:

Krahv Ungern-Sternberg armus Merseburgi lossihärra tütresse, kes oli lubanud kogu enda elu veeta Merseburgi lossis. Krahv lubas aga ehitada täpselt samasuguse lossi, millega lossihärra tütar nõustus. Lossi ehitustööd aga peatusid, kui krahvi armastatu ootamatult haigestus ja suri. 

Tegu on müstiliste varemetega looduskaunis kohas, ühtlasi imeline koht pildistamiseks!