Haapsalu Veekeskus on hea lõõgastumiskoht tervele perele. Päris pisikestele lastele on lastebassein, suurematele pakub põnevust 46 m pikkune liutoru. Spordihuvilistele on 6 rajaga 25 m pikkune ujumisbassein. Lõõgastu erinevates saunades ja mullivannis või osale hoopis vesiaeroobikas. Veekeskuses on ka kohvik ja ilusalong, kui oled ujumisriided unustanud, siis saad ka neid laenutada.

Haapsalu kesklinnas asub ja paljude sportimisvõimalustega Haapsalu Staadion. 

Katusealusega tribüün ning istumispingid tagavad pealtvaatajatele mugava olemise võistluste ja ürituste jälgimisel. Tribüünil istekohti 696, neist katusealusega 300. Lisaks 200 istekohta peasissekäigu poolsel küljel

• kergejõustikustaadion 
• täismõõtmetes jalgpalliväljak
• kunstmurukattega jalgpalliväljak
• puitpõrandaga korvpalli välisväljak
• 4 rannavolle/rannatennise väljakut 
• 2 tenniseväljakut 
• võimlemislinnakud
• skatepark

Kompleksis asuvad ka: Spordikeskus, Tennisehall, Veekeskus, Hostel

Läänemaa Tervisetee on Turba-Haapsalu-Rohuküla raudteetammile rajatud ligi 54 km pikkune tee jalakäijatele ja jalgratturitele. Tee on tähistatud kilomeetripostidega ja iga 100m tagant ka piketikividega.

Haapsalu-Rohuküla lõigul, mitte kaugel teest, külasta Ungru lossi varemeid ja Kiltsi vana lennuvälja. Tervisetee erinevatel lõikudel saate tutvuda Laikmaa muuseumi, Palivere  Pikajalamäega ning ka Marimetsa rabaga. Tee on kaetud kinni sõidetud kruusakattega, sõit on turvaline ja liiklusest ohustamata.

Liikumine on tervis!

Vormsi saarel asuvast Rumpo külast viib samanimelise poolsaare tippu 6,7 km pikkune matkarada. Raja ääres olevatelt platvormidelt avaneb vaade Hullo ja Sviby lahtedele ning laidudele, mis on tähistatud veelindude pesitsemis- ja rändepeatuspaigad. Rumpo poolsaarel on ka haruldaste tundrailmeliste samblikukoosluste kasvuala. 

Haapsalu Kunstikooli galeriide tegevuse eesmärk on tutvustada Haapsalu Kunstikooli õpilaste, töötajate, vilistlaste, koostööpartnerite ja külaliskunstnike loomingut ning rikastada seeläbi Haapsalu ja Eesti kunstielu.

Haapsalu Kunstikoolil on näitusetegevuseks kasutada kolm eri tüüpi galeriid: maja-, hoovi- ja keldrigalerii. Majagalerii on avatud aastaringselt, hoovigalerii kevadest-sügiseni ja keldrigalerii vastavalt näitusegraafikule. Näitused vahetuvad üldjuhul 2-4 nädala tagant. 

Mereäärsele Promenaadile 19. saj. lõpus rajatud puitpitsiline Kuursaal ja Kõlakoda on ainsana Eestis säilinud algkujul. Kuursaal oli 20. saj. I poolel ja on ka tänapäeval üks Haapsalu suvituselu keskpunkte.

Huvitav teada: 1898 paiknes maja esialgu pea täielikult meres, hiljem hoone otstes olnud väikesed lahekäärud täideti ning kaldakindlustus sai tänase kuju. Kuursaali koos kõlakojaga oli Vene keisrikoja ja Peterburi kõrgklassi lemmikkoht. Nõukogude ajal kasutati Kuursaali laona.

Kultuurimälestiste riiklik register

14. sajandist pärit Vormsi kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis, asub keskuses Hullos. Kirik seisis pikalt tühjana pärast rootslaste põgenemist saarelt II Maailmasõja lõpul, taasõnnistati 1990. aasta Olavipäeval.
Uudista kindlasti omapärast ruudukujulise põhiplaaniga pikihoonet ning vaata altariruumi laes vanu laemaalinguid.

Huvitav teada:

* Esimene kirik Vormsil oli puukirik.
* Vormsi Püha Olavi kiriku iseärasuseks on torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kõrge katuseharja all.
* Kiriku väravas on kaks jändrikku mändi, mille all asunud häbipost.

Haapsalu ajaloolises puitvilla sarnases raudteejaamas asub tänasel päeval väli- ja siseekspositsiooniga muuseum, mis kajastab Eesti raudteetranspordi ajalugu ja infovahetuse viise.

Välialal näeb mitmeid suursuguseid ronge, siin asub Eestis ainuke säilinud diiselrongi juhtvagun ning vanim säilinud laiarööpmelise raudtee auruvedur! Muuseum pakub personaalseid giidituure ja külastusprogramme. Jaamahoone ise koosneb 4 osast, sh ainulaadsest 216 m pikkusest perroonist, mis omal ajal oli lausa pikim Euroopas!

Tänapäeval on kuurordihõnguline perroon üks armastatumaid pildistamisekohti Haapsalus.

Eesti kunstiajaloo suurkuju, Firenze Kunstiakadeemia auliikme Evald Okase teoseid leiad nii Eesti kui ka maailma kunstimuuseumide kogudest. Evald Okase muuseum on eramuuseum, mis tegutseb Haapsalu linnas alates 2003. aastast. Muuseumi missioon on koguda, säilitada ja eksponeerida Evald Okase ning tema pereliikmete loomingut. Peamiseks magnetiks on püsiekspositsioon ning näitused muuseumi galeriis. 
Täielikult renoveeritud ajalooline hoone on uus kunstipesa Haapsalus- siin korraldatakse kursuseid ja muusikalisi kunstisündmuseid “Õhtu Okases”. 

Kunst elab Haapsalus!

Väike ja hubane Saare mõisahoone asub puhta looduse keskel Noarootsis. Saare mõisahoone kõrval asuv muuseum on parun Gustav von Roseni poolt taastatud 1995/96. a. endise hobusetalli varemetest. Lyckholmis saad ülevaate Noarootsi ajaloost, eksponeeritud on majapidamistarbeid ja tööriistu, mida kasutati tol ajal põllutöödel ja mis rõhutavad head põllumajandusalast koostööd Lyckholmis elavate eestlaste, rootslaste, sakslaste ja soomlaste vahel.
Võimalik tutvuda esivanemate käsitöö vahenditega.
Hea teada: Kas oled näinud siluri ajastusse kuuluvaid kivistisi ja fossiile? Tule vaata, me näitame!

Thalasso Day Spaa sauna- ja basseinikeskuses ootavad Sind soojendusega välibassein, mõnusalt soe merevee- ja massazibassein ning klaasseintega lebola, saunadest pakuvad turgutust ja värskendust soome-, auru-, soola-, infrapunasaun, sanaarium.

Soovitame kaasa võtta ujumisriided, saunalina, hommikumantli ja kummist rannajalatsid, siis tunned ennast mugavalt. Võimalik on lõõgastuda ka omaette privaatses lounges Meresaun.

Hea teada: Hind on 3-tunnise külastuse eest, hind ei sisalda käteräti kasutust.

Rooslepa kabeli varemed ja kalmistu on pärit 17. saj. Kabel rajati algselt puukabelina, praegune kivikabel on aastast 1834. Kabel lagunes pärast II Maailmasõda, kuid nüüdseks täielikult taastatud jumalakoda taaspühitseti lõikuskuul 2007. Kabelil on uhiuus kellatorn koos tipumuna ja tuulelipuga. Tuulelipul on kujutatud vaala, kelle hambunud suu on lahti.
Huvitav teada: Sissekäigu juures kabeli sees olev kivi ootas kümme aastat, et naasta oma esialgsesse kohta. Erilisuse annab kivile praeguse Rootsi kuninga vanaisa autogramm aastast 1932.