Veerand sajandi jooksul on festivali külastanud kümned tuhanded muusikasõbrad ja sajad ansamblid kõikidelt kontinentidelt. Augustibluusi magnetiks on kujunenud festivalil valitsev positiivne õhkkond ning on öeldud, et festival muudab ligi 750-aastase ajalooga väikese Läänemere-äärse kuurortlinna kvaliteetsest meelelahutusest lugu pidava inimese jaoks justkui paradiisiks.

Augustibluus on saavutanud kindla koha ka Euroopa tunnustatud bluusifestivalide nimistus.

Täpsema programmi ja esinejatega tutvu Augustibluusi kodulehel!

1896-97.a. valminud vana kalmistu abikirik pühitseti püha Neeva Aleksandri auks. Peterburi arhitekt A.F. Krassovski projekti järgi lisandus Moskva stiilis telkkatus väikese sibulkupliga ja eeskoda kellatorniga.

Algne, akadeemik Šaubi joonise järgi valminud ikonostaas, on praegu Kiviõli õigeusu kirikus, kuhu ta viidi pärast kiriku sulgemist 1962.

Kalmistukirikut kasutati aastaringselt matmiskirikuna. 20 saj. keskel ehitati kirikusse ahi ning siis kasutati kirikut talvekirikuna. Hetkel tegutseb selles Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Haapsalu Maarja Magdaleena (Neeva Aleksandri) kogudus.

Hestia Hotel Haapsalu ees, Haapsalus Väikese viigi kaldal, leiad Juhan Raudsepa skulptuuri „Kepimurdja”. Kepimurdja sümboliseerib Sulle Haapsalus tervenenud haiget, kes murrab pooleks talle tarbetuks muutunud kepi.

Huvitav teada: 1992. aastal varastati skulptuur „Kepimurdja” ning saeti neljaks tükiks. Varaste pettumuseks oli skulptuur seest õõnes ning nad müüsid selle maha. Õnneks saadi tükid kätte ja skulptuur taastati endisel kujul.

Haapsalu Jaani kirik, viljaaidast ümber ehitatud linnakirik, mida esmakordselt kirjasõnas on mainitud aastal 1513, on alates 1524. aastast katkematult tegutsenud luterlik kirik. Kirikus asub 1630. aastal Joachim Winteri loodud kivist altarisein, mis on haruldane kogu Põhja-Euroopas. Samuti on erandlik selle keskne teema, kõrgreljeefina kujutatud „Kristus Ketsemani aias”. Altari ees maas on esimese teadaoleva õpetaja Joachim Jacobi (1581–1587) hauaplaat. Barokk-stiilis puitnikerdustega kantsel on aastast 1707. Kiriku tornis lööb kaks kella, millest vanem on aastast 1590.

18. sajandist pärit Nõva Püha Olevi kirik on rannakabeli tüüpi õdus puukirik, kus meeste ja naiste istepingid on erineva kujundusega ning mille idaseina ehivad eritehnikas loodud piiblistseene kujutavad vitraažaknad. Nõva kirik on üks vähestest säilinud puukirikutest Eestis, samas ka üks väiksemaid. Äsja toimunud renoveerimistööd on kiriku siseinterjööri taastanud sellisena, nagu see oli 19. sajandil. Üheks harulduseks on ka läbi aegade säilunud puidust rõngasrist, mis on eksponeeritud kiriku rõdu seinal. Kirikusse ehitas oreli kohalik orelimeister G.Terkmann. 

Vasikaholmi rand on Haapsalu teine ametlik supluskoht lisaks Paralepa rannale. Rannas on riietuskabiinid, tualett ning saab ka puhast vett. Suvehooajal on avatud jäätisekiosk. Vee kvaliteeti ja puhtust kontrollitakse kaks korda kuus, ametlikult on rannahooaeg suvel 01. juunist 31. augustini.
 
Hea teada: Rannas jälgi ka lippude värvi:
* roheline – suplemine on ohutu ja vesi üle 18ºC,
* kollane – ohtlik lastele ja vanema ealistele, 
* punane – ohtlik kõigile, vesi alla 16ºC.

Purjekas Meeri võtab pardale kuni 5 reisijat. Merereisi pikkuse saad ise valida. Kõige tavalisem sõit kestab 2-3 tundi, mille ajal saab ka ujuma minna. Kui on rohkem aega, võime minna Vormsile/Rohukülla jäätist sööma või sõidame ümber Hobulaiu.

Kaugemale, näiteks Heltermaa, Kärdla, Roograhu, Dirhami, Virtsu, Kuivastu, Sõru või Orjaku sadamatesse minekuks tuleb varuda pool päeva kuni terve päev. Võite tellida reisi ka ühel suunal.

Oma söögi ja joogi võite sõidule kaasa võtta, nõud on jahis olemas, samuti tualett.

Kairit Keraamika asub Läänemaal Tusari külas endises Nõva vallas, kus savitoas valmib väikese tiraažiga tarbekeraamika. Alates pisikestest sinilillevaasidest põrandavaasideni. Leiab nii tasse kui ka kausse.

Kairit Keraamikat iseloomustavad julged värvid ja vabakäega dekoreerimine. Peamiselt keraamika valmib potikedral treides, aga vahel tuleb ette ka muid tehnikaid. 

Lisaks on võimalik tellida keraamika töötuba, kus saab katsetada erinevaid tehnikaid ja oma kätega päriselt midagi keraamilist luua. Muidugi saab soovi korral õppida potikedral treimist.

Panga Saunahütt pakub sulle keset Läänemaa metsi maalähedast luksust ja rahu. Väike, kuid üllatavalt avar hütike mahutab kuni 4 külalist või pere, vajadusel saab lisada lisavoodi või beebipesa. Saabudes ootab sind juba valmis küttepuudega kamin, süsi grillis, pehmed rätikud ja Nurme Looduskosmeetika tooted.

Siin kohtuvad loodus ja mugavused: õueala on kaetud WiFiga ning kõrval asub eriline kinohütt, kus saab vajadusel ööbida veel 2 külalist. Saunahütis on puuküttega saun koos duši ja tualetiga, hubane elutuba kaminaga ning kvaliteetse tehnikaga köök, mille keskmes on perele kuuluv sajandivanune söögilaud.

Õues ootab sind kaetud terrass väliköögi, valamu ja Green Egg grilliga, lisaks einestamisnurk ja mõnus lebola. Lõõgastuseks on metsaspaa oma puhta kaevuveega tünnisauna, linnulaulu ja metsa rahustava kohinaga – täiuslik paik puhkuseks ja akude laadimiseks.

Lapsi rõõmustavad mänguhütike, kiiged ja slack line, pingpong ning toas vahvad lauamängud. Ära unusta ka oma lemmikut koju!

Meie lihakäntsakad saavad grillitud lahtisel tulel ja meie jäneseliha valmib suurima lugupidamisega pikk-kõrva hõrgu maitse vastu. Meie pitsad saavad oma pruunid servad spetsiaalselt Itaaliast toodud puuküttega pitsaahjus ja päris oma pastamasinas valminud pasta teeb poest ostetud makaronile silmad ette. Meie veinikelder on täis maitsvate roogadega hästi sobituvaid bukette ja õlu on alati külm.

Oleme madalhooajal avatud nädalavahetustel, täpsema info leiate meie kodulehelt.

Luuletaja Ernst Enno (1875–1934) oli üks eesti sümbolismi silmapaistvamaid esindajaid, kelle loomingusse kuuluvad nii filosoofilised luuletused kui ka armastatud lastelaulud. 1919. aastal tuli ta Haapsallu, kui temast sai Läänemaa koolinõunik. Kuigi see aeg ei olnud tema poeetilise loomingu kõrgperiood, sündisid just Haapsalus mitmed tema kaunimad ja lihtsuses helisevad lastelaulud, mis on tänaseni tuttavad nii koolilastele kui ka koorilaulude kaudu laiemale avalikkusele.

Haapsalu kaldapealsel asuv Ernst Enno nimeline park koos mälestussambaga pakub vaikset ja väärikat kohta, kus meenutada tema loomingut ja elu. Monumendi autor on tunnustatud skulptor Roman Haavamägi, kelle tööd on lahutamatult seotud Haapsalu linnapildiga.

Huvitav teada: Ernst Enno viimne puhkepaik on Haapsalu Vanal kalmistul. Sealsete põlispuude all on maetud veel mitmeid tuntud Eesti kultuuritegelasi, mis teeb kalmistust omamoodi kultuuriloolise jalutustee.

Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu. 1930. a veetis ta siin oma noorusaastad, elades vanavanemate juures armsas kollases majas Linda ja Rüütli tänava nurgal. Just selles väikelinna miljöös sündis tema sügav side Haapsalu tänavate, puitmajade ja mereäärse atmosfääriga, mis hiljem leidis tee tema joonistustesse. Wikland emigreerus 1944. aastal Rootsi, kuid lapsepõlve mälestused jäid teda saatma kogu elu. Tema loomingus peegelduvad tihti Haapsalu tuttavad motiivid – lossimüür, vanad puumajad jaamahoone ümbruses ning hubane väikelinna õhustik.

Huvitav teada: Wikland kinkis Haapsalule ligi 800 originaaljoonistust, mida saab imetleda kõrvaltänavas asuvas galeriis. Seal asub ka laste seas armastatud Iloni Imedemaa – mänguline teemapark, kus avastamist ja fantaasiat jätkub nii suurtele kui väikestele.