Pürksi Mõisahoone asub valla keskuses Pürksi külas, ehitatud 19. saj. Mõis kuulus 1919. aastani Ungern-Sternbergide suguvõsale, edasi asus mõisas Pürksi Põllutöö- ja Rahvaülikool. 1989-1995 hoone restaureeriti ja praegu tegutseb hoones Noarootsi Gümnaasium.
Pürksi park on looduskaitse all. Pargis kasvab valge pöök ja unikaalne pärnade ring. Tutvu ka mõne säilinud kõrvalhoonega, näiteks peahoone esise väljaku äärse väikese aida ja tall-tõllakuuriga.
Purjekas Meeri võtab pardale kuni 5 reisijat. Merereisi pikkuse saad ise valida. Kõige tavalisem sõit kestab 2-3 tundi, mille ajal saab ka ujuma minna. Kui on rohkem aega, võime minna Vormsile/Rohukülla jäätist sööma või sõidame ümber Hobulaiu.
Kaugemale, näiteks Heltermaa, Kärdla, Roograhu, Dirhami, Virtsu, Kuivastu, Sõru või Orjaku sadamatesse minekuks tuleb varuda pool päeva kuni terve päev. Võite tellida reisi ka ühel suunal.
Oma söögi ja joogi võite sõidule kaasa võtta, nõud on jahis olemas, samuti tualett.
Kairit Keraamika asub Läänemaal Tusari külas endises Nõva vallas, kus savitoas valmib väikese tiraažiga tarbekeraamika. Alates pisikestest sinilillevaasidest põrandavaasideni. Leiab nii tasse kui ka kausse.
Kairit Keraamikat iseloomustavad julged värvid ja vabakäega dekoreerimine. Peamiselt keraamika valmib potikedral treides, aga vahel tuleb ette ka muid tehnikaid.
Lisaks on võimalik tellida keraamika töötuba, kus saab katsetada erinevaid tehnikaid ja oma kätega päriselt midagi keraamilist luua. Muidugi saab soovi korral õppida potikedral treimist.
Panga Saunahütt pakub sulle keset Läänemaa metsi maalähedast luksust ja rahu. Väike, kuid üllatavalt avar hütike mahutab kuni 4 külalist või pere, vajadusel saab lisada lisavoodi või beebipesa. Saabudes ootab sind juba valmis küttepuudega kamin, süsi grillis, pehmed rätikud ja Nurme Looduskosmeetika tooted.
Siin kohtuvad loodus ja mugavused: õueala on kaetud WiFiga ning kõrval asub eriline kinohütt, kus saab vajadusel ööbida veel 2 külalist. Saunahütis on puuküttega saun koos duši ja tualetiga, hubane elutuba kaminaga ning kvaliteetse tehnikaga köök, mille keskmes on perele kuuluv sajandivanune söögilaud.
Õues ootab sind kaetud terrass väliköögi, valamu ja Green Egg grilliga, lisaks einestamisnurk ja mõnus lebola. Lõõgastuseks on metsaspaa oma puhta kaevuveega tünnisauna, linnulaulu ja metsa rahustava kohinaga – täiuslik paik puhkuseks ja akude laadimiseks.
Lapsi rõõmustavad mänguhütike, kiiged ja slack line, pingpong ning toas vahvad lauamängud. Ära unusta ka oma lemmikut koju!
Meie lihakäntsakad saavad grillitud lahtisel tulel ja meie jäneseliha valmib suurima lugupidamisega pikk-kõrva hõrgu maitse vastu. Meie pitsad saavad oma pruunid servad spetsiaalselt Itaaliast toodud puuküttega pitsaahjus ja päris oma pastamasinas valminud pasta teeb poest ostetud makaronile silmad ette. Meie veinikelder on täis maitsvate roogadega hästi sobituvaid bukette ja õlu on alati külm.
Oleme madalhooajal avatud nädalavahetustel, täpsema info leiate meie kodulehelt.
Luuletaja Ernst Enno (1875–1934) oli üks eesti sümbolismi silmapaistvamaid esindajaid, kelle loomingusse kuuluvad nii filosoofilised luuletused kui ka armastatud lastelaulud. 1919. aastal tuli ta Haapsallu, kui temast sai Läänemaa koolinõunik. Kuigi see aeg ei olnud tema poeetilise loomingu kõrgperiood, sündisid just Haapsalus mitmed tema kaunimad ja lihtsuses helisevad lastelaulud, mis on tänaseni tuttavad nii koolilastele kui ka koorilaulude kaudu laiemale avalikkusele.
Haapsalu kaldapealsel asuv Ernst Enno nimeline park koos mälestussambaga pakub vaikset ja väärikat kohta, kus meenutada tema loomingut ja elu. Monumendi autor on tunnustatud skulptor Roman Haavamägi, kelle tööd on lahutamatult seotud Haapsalu linnapildiga.
Huvitav teada: Ernst Enno viimne puhkepaik on Haapsalu Vanal kalmistul. Sealsete põlispuude all on maetud veel mitmeid tuntud Eesti kultuuritegelasi, mis teeb kalmistust omamoodi kultuuriloolise jalutustee.
Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu. 1930. a veetis ta siin oma noorusaastad, elades vanavanemate juures armsas kollases majas Linda ja Rüütli tänava nurgal. Just selles väikelinna miljöös sündis tema sügav side Haapsalu tänavate, puitmajade ja mereäärse atmosfääriga, mis hiljem leidis tee tema joonistustesse. Wikland emigreerus 1944. aastal Rootsi, kuid lapsepõlve mälestused jäid teda saatma kogu elu. Tema loomingus peegelduvad tihti Haapsalu tuttavad motiivid – lossimüür, vanad puumajad jaamahoone ümbruses ning hubane väikelinna õhustik.
Huvitav teada: Wikland kinkis Haapsalule ligi 800 originaaljoonistust, mida saab imetleda kõrvaltänavas asuvas galeriis. Seal asub ka laste seas armastatud Iloni Imedemaa – mänguline teemapark, kus avastamist ja fantaasiat jätkub nii suurtele kui väikestele.
Rootsiturg on Haapsalu üks ajaloolisi paiku, kust algab linna peatänav Karja. Tänava nimi viitab kaugele minevikule, mil linnaelanikud ajasid seda mööda oma loomad karjamaale. Veel 20. sajandi alguses oli Rootsiturg avar ja lageda ilmega plats, kus peeti kalaturgu ning kus käis igapäevane vilgas kauplemine. Ümberkaudsed krundid kuulusid tollal peamiselt rannarootslaste peredele, mis andiski kohale nime.
1930. aastatel otsustati plats kaunimaks muuta – rajati väike haljasala koos linnakaevuga, mille juurde telliti skulptor Juhan Raudsepalt kaunistuseks elegantne skulptuur “Poiss kalaga”. 1936. aastal püstitatud teos kujutab elavalt Haapsalu mereäärset elulaadi ja on tänaseni üks linna armastatumaid skulptuure.
Ka nüüd on Rootsiturg mõnus paik, kus purskkaevu ääres istuda ja linnamelu nautida. Suvel muutub plats aga festivalide, nagu Augustibluus ja Valge Daami Aeg, ajal hubaseks vabaõhulavaks, kuhu kogunevad muusikasõbrad ja pidulised.
Haapsalu mereäärsel Promenaadil asub omanäoline päikesekell, mille on loonud tuntud kunstnik Roman Haavamäe. See pole pelgalt aja mõõtmise vahend, vaid ka sümboolne kunstiteos – kella tahkudel on kujutatud inimese eluteed alates mänglevast lapsest kuni kepile toetuva raugani.
Päikesekell kutsub jalutajaid peatuma ja mõtlema elu mööduvusele, ent samas nautima igat hetke, mida meri ja kaunis jalutuskoht pakuvad.
Promenaadil kõndides tasub tähele panna ka Haavamäe teisi loomingulisi lahendusi: dekoratiivseid dolomiidist trepistikke, uhkeid sambaid ja ehistreppe, mis viivad otse merre mõlemal pool ajaloolist Kuursaali. Need annavad kogu alale piduliku ja romantilise meeleolu ning on fotograafide seas armastatud paigad.
Päikesekell ise näitab kohalikku päikeseaega, mis erineb suveajast ligi poolteist tundi – proovi järele, kas sinu kell on sama täpne!
Tsaariaegne Risti veetorn Läänemaal on haruldane arhitektuuripärl, mis kuulub Risti raudteejaama ajaloolisse kompleksi. Torn rajati tõenäoliselt koos jaamahoonega 1905. aastal, kui äsja valminud raudteeliin tõi siia elu ja arenguvõimalusi. Ehitis ehitati auruvedurite teenindamiseks – torni ülemises osas paiknes suur veepaak ehk reservuaar, alumisel korrusel aga katel, millega soojendati vett, et külmadel talvedel see ei jäätuks. Nii tagati rongiliikluse sujuv toimimine kogu piirkonnas.
Tänapäeval on veetorn huvilistele avatud ettetellimisel. Külastajad saavad mööda kitsast ajaloolist keerdtreppi tõusta reservuaari juurde ning kogeda, milline võis olla töömeeste igapäevane liikumine torni sees. Esimesel korrusel ootab näitus, mis tutvustab torni tööd ja näitab ajastutruusid töövahendeid.
Veetorni kõrval asub ka Risti küüditatute mälestusmärk, mis meenutab Eestit tabanud ränki ajaloosündmusi ja pakub vaikset mõttehetke.
Tule ja avasta Cyrillus Kreegi (1889–1962) mälestussammas Haapsalus!
Aime Kuulbuschi loodud taies asub Väikese Viigi kaldal helilooja endise kodumaja ees, paigas, kus valmis suurem osa tema loomingust. Kreek oli tõeline rahvaviiside kogumise ja seadete meister – ta talletas ligi 6000 viisi, sealhulgas eesti rahvalaule ja rannarootslaste meloodiaid. Kuigi avalikkusele näis, et ta suhtus kirikusse jahedalt, oli tema suurim “salategevus” just vaimuliku muusika komponeerimine, koraalikaanonite loomine ja rahvaviiside sidumine sügava koorikultuuriga.
Mälestusmärgi ümbrus on osa Haapsalu kaunist rannapromenaadist, kus meri, linnaruumi vaikus ja muusikaline pärand põimuvad. See on meditatiivne paik, mis kutsub peatuma, nautima loodust ja tunnetama Kreegi loomingut isegi siis, kui helid puuduvad. Jalutuskäik siia on ideaalne osa Haapsalu vanalinna ja kultuuripaikade avastamisest.
Haapsalu kaunil mereäärsel promenaadil seisab väärikas mälestusmärk Carl Abraham Hunniusele (1797–1851) – mehele, keda peetakse Haapsalu kuurordi rajajaks. Arstina märkas Hunnius kohalike elanike kommet leevendada tervisehädasid meremudaga ning asus selle ravitoimet teaduslikult uurima. Tema töö ja innukuse tulemusena avati 1825. aastal Haapsalus esimene mudaravila, mis pani aluse linna kujunemisele tuntud kuurortlinnaks.
Mudaravi tõi Haapsallu juba 19. sajandil hulgaliselt suvitajaid ning linna külastasid ka Vene tsaarid Nikolai I, Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II oma peredega.
Hunniuse monumendi juures jalutades saab mõelda ajale, mil siinne vaikne linn muutus tänu tema pühendumusele keiserlikuks puhkusepärliks. Tänapäeval on mudaravi traditsioon elujõuline ning seda saab kogeda kaasaegsetes spaades, näiteks Hestia ja Fra Mare hotellides. Hunniuse pärand elab edasi igas Haapsalu mudaravis, mis tervist ja heaolu kingib.