Dirhami Kalakohviku võib võtta kokku sõnadega “mõnusad maitsed ja meri”. Kohvik on küll kõrvalises kohas, kuid sõit sinna tasub igati ära, sest asukoht otse mererannal vaatega Osmussaarele ja imelisele päikeseloojangule on erandlikud. Õnneks on meil ka külalistemaja, et pikemaks jääda.
Nagu nimigi ütleb, on menüüs rõhku pandud kalale, suures osas kohalikule kalale. Soovitame kindlasti eelnevalt laud broneerida, sest see aitab meil siin maailmalõpu kohvikus piisavas koguses toorainet varuda, õigeks ajaks ettevalmistusi teha ning tööjõudu kokku ajada.
Tule avastama! Elamus on garanteeritud!
1896-97.a. valminud vana kalmistu abikirik pühitseti püha Neeva Aleksandri auks. Peterburi arhitekt A.F. Krassovski projekti järgi lisandus Moskva stiilis telkkatus väikese sibulkupliga ja eeskoda kellatorniga.
Algne, akadeemik Šaubi joonise järgi valminud ikonostaas, on praegu Kiviõli õigeusu kirikus, kuhu ta viidi pärast kiriku sulgemist 1962.
Kalmistukirikut kasutati aastaringselt matmiskirikuna. 20 saj. keskel ehitati kirikusse ahi ning siis kasutati kirikut talvekirikuna. Hetkel tegutseb selles Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Haapsalu Maarja Magdaleena (Neeva Aleksandri) kogudus.
Väikese Viigi kaldal, Hestia Hotel Haapsalu ees, kohtad Juhan Raudsepa skulptuuri „Kepimurdja”, mis jutustab loo Haapsalust, kui tervist ja uut jõudu andvast kuurortlinnast.
Skulptuur kujutab siin tervenenud inimest, kes murrab pooleks talle tarbetuks muutunud jalutuskepi. See on lihtne, kuid kõnekas sümbol paranemisest, lootusest ja taas leitud liikumisrõõmust.
Huvitav teada: ka skulptuuril endal on tulnud läbi teha omamoodi tervenemine. 1992. aastal varastati „Kepimurdja” ja saeti neljaks tükiks. Varaste pettumuseks osutus kuju seest õõnsaks ning nad müüsid selle maha. Õnneks saadi tükid kätte ja skulptuur taastati endisel kujul.
Nii seisab „Kepimurdja” taas Viigi kaldal – meenutades, et mõnikord saab ka tükkideks läinud loo uuesti tervikuks liita.
Haapsalu Jaani kirik, viljaaidast ümber ehitatud linnakirik, mida esmakordselt kirjasõnas on mainitud aastal 1513, on alates 1524. aastast katkematult tegutsenud luterlik kirik. Kirikus asub 1630. aastal Joachim Winteri loodud kivist altarisein, mis on haruldane kogu Põhja-Euroopas. Samuti on erandlik selle keskne teema, kõrgreljeefina kujutatud „Kristus Ketsemani aias”. Altari ees maas on esimese teadaoleva õpetaja Joachim Jacobi (1581–1587) hauaplaat. Barokk-stiilis puitnikerdustega kantsel on aastast 1707. Kiriku tornis lööb kaks kella, millest vanem on aastast 1590.
Puidust pärl!
18. sajandist pärit Nõva Püha Olevi kirik on üks erilisemaid ja kaunimini säilinud puukirikuid Eestis.
Õdus rannakabeli stiil, eraldi kujundusega meeste ja naiste pingid ning hoone ajalooline atmosfäär loovad tunde, nagu astuksid ajas tagasi. Renoveeritud interjöör peegeldab 19. sajandi algset ilmet ning kiriku suurimaks uhkuseks on haruldased 1836. aasta pseudovitraažid – värvilised pärgamendipildid, mis jätavad mulje ehtsast vitraažist. Selliseid pabervitraaže on säilinud väga vähe nii Eestis kui ka Euroopas.
Kirikus saab näha mitut kunstiteost, sealhulgas altarimaali „Tulge minu juurde“ ja varasemat altarimaali „Kolgata“. Eriliseks teeb paiga ka kohaliku meistri Kustas Targamaa valmistatud orel ning Eesti vanim säilinud puidust ratasrist. Kirikutorni kaks kella annavad paigale piduliku ja ajatu kõla.
Kirikust vaid mõne sammu kaugusel asub Vabadussõja mälestusmärk, mis kannab Nõva kandi sõdades langenute nimesid ja meenutab paiga ajalugu ning inimeste julgust
Vasikaholmi rand on Haapsalu teine ametlik supluskoht lisaks Paralepa rannale. Rannas on riietuskabiinid, tualett ning saab ka puhast vett. Suvehooajal on avatud jäätisekiosk. Vee kvaliteeti ja puhtust kontrollitakse kaks korda kuus, ametlikult on rannahooaeg suvel 01. juunist 31. augustini.
Hea teada: Rannas jälgi ka lippude värvi:
* roheline – suplemine on ohutu ja vesi üle 18ºC,
* kollane – ohtlik lastele ja vanema ealistele,
* punane – ohtlik kõigile, vesi alla 16ºC.
Panga Saunahütt pakub sulle keset Läänemaa metsi maalähedast luksust ja rahu. Väike, kuid üllatavalt avar hütike mahutab kuni 4 külalist või pere, vajadusel saab lisada lisavoodi või beebipesa. Saabudes ootab sind juba valmis küttepuudega kamin, süsi grillis, pehmed rätikud ja Nurme Looduskosmeetika tooted.
Siin kohtuvad loodus ja mugavused: õueala on kaetud WiFiga ning kõrval asub eriline kinohütt, kus saab vajadusel ööbida veel 2 külalist. Saunahütis on puuküttega saun koos duši ja tualetiga, hubane elutuba kaminaga ning kvaliteetse tehnikaga köök, mille keskmes on perele kuuluv sajandivanune söögilaud.
Õues ootab sind kaetud terrass väliköögi, valamu ja Green Egg grilliga, lisaks einestamisnurk ja mõnus lebola. Lõõgastuseks on metsaspaa oma puhta kaevuveega tünnisauna, linnulaulu ja metsa rahustava kohinaga – täiuslik paik puhkuseks ja akude laadimiseks.
Lapsi rõõmustavad mänguhütike, kiiged ja slack line, pingpong ning toas vahvad lauamängud. Ära unusta ka oma lemmikut koju!
Meie lihakäntsakad saavad grillitud lahtisel tulel ja meie jäneseliha valmib suurima lugupidamisega pikk-kõrva hõrgu maitse vastu. Meie pitsad saavad oma pruunid servad spetsiaalselt Itaaliast toodud puuküttega pitsaahjus ja päris oma pastamasinas valminud pasta teeb poest ostetud makaronile silmad ette. Meie veinikelder on täis maitsvate roogadega hästi sobituvaid bukette ja õlu on alati külm.
Oleme madalhooajal avatud nädalavahetustel, täpsema info leiate meie kodulehelt.
Luuletaja Ernst Enno (1875–1934) oli üks eesti sümbolismi silmapaistvamaid esindajaid, kelle loomingusse kuuluvad nii filosoofilised luuletused kui ka armastatud lastelaulud. 1919. aastal tuli ta Haapsallu, kui temast sai Läänemaa koolinõunik. Kuigi see aeg ei olnud tema poeetilise loomingu kõrgperiood, sündisid just Haapsalus mitmed tema kaunimad ja lihtsuses helisevad lastelaulud, mis on tänaseni tuttavad nii koolilastele kui ka koorilaulude kaudu laiemale avalikkusele.
Haapsalu kaldapealsel asuv Ernst Enno nimeline park koos mälestussambaga pakub vaikset ja väärikat kohta, kus meenutada tema loomingut ja elu. Monumendi autor on tunnustatud skulptor Roman Haavamägi, kelle tööd on lahutamatult seotud Haapsalu linnapildiga.
Huvitav teada: Ernst Enno viimne puhkepaik on Haapsalu Vanal kalmistul. Sealsete põlispuude all on maetud veel mitmeid tuntud Eesti kultuuritegelasi, mis teeb kalmistust omamoodi kultuuriloolise jalutustee.
Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu. 1930. a veetis ta siin oma noorusaastad, elades vanavanemate juures armsas kollases majas Linda ja Rüütli tänava nurgal. Just selles väikelinna miljöös sündis tema sügav side Haapsalu tänavate, puitmajade ja mereäärse atmosfääriga, mis hiljem leidis tee tema joonistustesse. Wikland emigreerus 1944. aastal Rootsi, kuid lapsepõlve mälestused jäid teda saatma kogu elu. Tema loomingus peegelduvad tihti Haapsalu tuttavad motiivid – lossimüür, vanad puumajad jaamahoone ümbruses ning hubane väikelinna õhustik.
Huvitav teada: Wikland kinkis Haapsalule ligi 800 originaaljoonistust, mida saab imetleda kõrvaltänavas asuvas galeriis. Seal asub ka laste seas armastatud Iloni Imedemaa – mänguline teemapark, kus avastamist ja fantaasiat jätkub nii suurtele kui väikestele.
Haapsalu mereäärsel Promenaadil asub omanäoline päikesekell, mille on loonud tuntud kunstnik Roman Haavamäe. See pole pelgalt aja mõõtmise vahend, vaid ka sümboolne kunstiteos – kella tahkudel on kujutatud inimese eluteed alates mänglevast lapsest kuni kepile toetuva raugani.
Päikesekell kutsub jalutajaid peatuma ja mõtlema elu mööduvusele, ent samas nautima igat hetke, mida meri ja kaunis jalutuskoht pakuvad.
Promenaadil kõndides tasub tähele panna ka Haavamäe teisi loomingulisi lahendusi: dekoratiivseid dolomiidist trepistikke, uhkeid sambaid ja ehistreppe, mis viivad otse merre mõlemal pool ajaloolist Kuursaali. Need annavad kogu alale piduliku ja romantilise meeleolu ning on fotograafide seas armastatud paigad.
Päikesekell ise näitab kohalikku päikeseaega, mis erineb suveajast ligi poolteist tundi – proovi järele, kas sinu kell on sama täpne!
Tsaariaegne Risti veetorn kuulub Risti raudteejaama kompleksi juurde. Raudteejaam rajati koos raudteeliiniga 1904. aastal, aasta hiljem valmis jaamahoone ning veetorn rajati ilmselt samal ajajärgul.
Veetorni funktsiooniks oli auruvedurite veega varustamine. Torni ülaosas asus veepaak ehk reservuaar, alumisel korrusel aga veesoojendi ehk katel, millega soojendati torni vältimaks vee külmumist paagis.
Mööda ajaloolist keerdtreppi saab minna reservuaari juurde. Esimesel korrusel on võimalik tutvuda tolleaegsete töövahenditega ja näitusega, mis kirjeldab tööd veetornis.
Veetorni kõrval asub ka Risti küüditatute mälestusmärk, mis meenutab Eestit tabanud ränki ajaloosündmusi ja pakub vaikset mõttehetke.