Looduses viibimine teeb tervisele head. Aga kuhu minna?

Seoses COVID-19 viiruse leviku ja väljakuulutatud eriolukorraga on massilised kogunemised on keelatud, aga koos pere või sõbraga looduse nautimine on pigem soositud. Läänemaal on palju kohti, mida minna avastama.

Juhised targaks looduskülastuseks leiad SIIT.

Marimetsa raba matkarada – Raja esimene osa on pinnasetee, mis kulgeb algul mööda kõrgepingeliini alust, seejärel üle heinamaa Marimetsa ojani ning edasi piki ojakallast teabetahvliga varustatud puhkekohani. Puhkekohast viib laudtee Marimetsa rabasse. Raja lõpus asub puitplatvormil 7,6 m kõrgune vaatetorn. Marimetsa rabas näed nii madalsood, siirdesood kui ka kõrgsood, ka linnustik ja taimestik on rikkalik.

Palivere liikumisrajad – Rajad pikkusega 1, 2, 3, 5 ja 25 km võimaldavad vastavalt aastaajale ja kasutaja eelistustele tegeleda kas suusatamise, jooksu, jalgrattasõidu, kepikõnni või lihtsalt jalutamisega, sobilikud samuti orienteerumise ja geopeituse huvilistele.

Nõva RMK puhke- ja maastikukaitseala – Nõva puhke- ja maastikukaitseala Lääne-Eesti madalikul on loodud rannamaastike ja taimekoosluste kaitseks, hõlmates suuri soolaamasid, metsamassiive ja liivarandu. Peraküla ümbruse järved on ümbritsetud 5 m kõrguste rannaluidetega, järvedel kasvab valge vesiroos ja lääne mõõkrohi. 

Liivanõmme õpperada – Liivanõmme rada algab Nõva Looduskeskuse juurest, kulgedes mööda I MS-aegset kiviteed, möödub Allikajärvest ja suundub siis lääne poole Uuejõeni.
Mööda rannavalli Peraküla poole tagasi astudes ületad Vanajõe sängi ja jõuad Toatse järveni.

RMK Liivase ranna – Peraküla õpperada – Liivane ranna-Peraküla õpperada läbib erinevaid maastikutüüpe ja vääriselupaiku, möödub Toatse ja Allikajärvest, viib matkaja kaunisse nõmmemetsa ning mere äärde laulvatele liivadele, mis laiuvad siin kümnekonna kilomeetri ulatuses.

Põõsaspea neem – Põõsaspea neem on Põhja-Euroopas üks paremaid  veelindude rände jälgimise kohti. Üle neeme kulgeb tähtis arktiliste veelindude rändetee.

Telise Päevamärgid – Päevamärgid, mis on laevasõidu ohutust tagavad ja orienteerumist kergendavad tornikujulised ehitised kaldal või madalas vees, on ainulaadsed Eestis.

Matsalu Rahvuspark – Matsalu rahvuspark hõlmab madalaveelist Matsalu lahte ja selle rannikut, Kasari jõe suudmeala ja ligi 50 saart ning laidu koos ümbritseva Väinamerega. See on tõeline paradiis linnuhuvilistele, üks Euroopa tähtsamaid veelindude peatuspaiku rändeteel Arktika ja Lääne-Euroopa vahel.

Haeska linnutorn – Matsalu lahe põhjakaldal asuv Haeska linnutorn on parima vaadeldavusega Euroopas – ümbruse rannaniidud ja madalaveeline laht on üheks rändlindude meelispaigaks. Soome linnuvaatlejate poolt on tehtud ka Euroopa rekord ühepäevases tornivaatluses – nähti 128 erinevat linnuliiki. 

Rannajõe vaatetorn – Nelja meetri kõrgusest Rannajõe vaatetornist saab heita pilgu ulatuslikule luha-alale, mis pakub erilist elamust kevadel, kui luhaniit suurveega üle ujutatud on. Näha võib toiduotsinguil ringi uitavad põtru ja metskitsi.

Ranniku matkarada – Ranniku matkarada kulgeb Läänemere rannikul ja on osa Euroopa kaugmatkarajast E9. Marsruudi kogupikkus on 1200 km, millest 580 km on Lätis ja 620 km Eestis, algab Leedu-Läti piiril ja lõpeb Tallinnas. 

Matsalu rahvuspark ja saared – Matkarada läbib Matsalu rahvusparki, mis on üks Põhja-Euroopa suuremaid märgalasid. Rahvuspark hõlmab madalat Matsalu lahte, Kasari jõe alamjooksu, pillirootihnikuid, üle ujutatavaid Kasari jõe luhaheinamaid, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart.

Haapsalu ja rannarootslaste külad – Matkarada kulgeb veidi aega mööda endist raudteetammi, mööda külavahe ja põlluteid. Haapsalus aga mööda kõnniteid ja promenaadi, mille äärest leiab mitmeid hubaseid kohvikud. Edasi ületab matkarada Noarootsi poolsaare, mis oli kunagi merepõhi. Kuna aga maakoor on pärast viimast jääaega tõusnud, siis on sellest saanud maismaa.

Saunja matkarada – Edasi-tagasi kulgev loodusrada läbib männinoorendike, kadastike ning tiheda lehtpuupuistu. Kevadeti on siin põnev kuulata laululindude kontserti. Rannaniidu servas asub Saunja linnutorn vaatega Saunja lahele.

Salajõe karstiala ja puhkekoht – Läänemaa suurim karstiala asub mõne kilomeetri kaugusel Linnamäelt Sutlepa suunas. Neeldumisala on umbes 600 meetrit pikk ja 100 meetrit lai.

Lagleranna matkarada – Läänemaal, Altmõisa külalistemaja teeotsast lookleb läbi kadakase sooniidu ja roostiku laudtee. Jalutuskäik mereni ja tagasi võtab vaid tunnikese, kui end just luikesid või päikeseloojangut nautima ei jää.

Haapsalu promenaad ja Aafrika rand – Haapsalu, tsaariaegadest kuulsa kuurortlinna hiilgust meenutab mereäärne jalutustee Promenaad, mille pärliks on puitpitsiline Kuursaal.

Uuemõisa mõisa park – Uuemõisa mõisa park on kaitsealune park Uuemõisa alevikus Haapsalus.
Väga suur, kaheosaline ja planeeringult vabakujunduslik park läheb üle parkmetsaks.

Paralepa metsarajad – Haapsalu lähedal Paralepa parkmetsa vaikuses on 3 ja 5 km pikkused Paralepa metsarajad. Raja alguses asub ka välijõusaal.

Ungru lossi varemed – Kaasajal varemeis Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuigi ta ei saanudki kunagi valmis.

 

#visithaapsalu