Lääne-Nigula

Lääne-Nigula saab uhkeldada maakonna kõrgeimate tippudega. Paliveres asuv Pikajalamägi (51 m) tähistab umbes 11 000 aasta tagust rannajoont. Siinsed nõlvad on maakonna parimad suusamäed, kus jagub tegevust igal aastaajal. Läheduses asuv Taebla jõgi on liivaluidetesse uuristanud kauni ürgoru. Naabruses asuv Kuliste aas oma laulutamme ja laulutrepiga oli populaarne jaanikute plats juba esimesel vabariigi ajal.

Läheduses asuv Salajõe maastikukaitseala -karstiala, kus kurisudes neelduv jõgi väljub 600 m pärast Tiberna tõusuallikana. Lääne-Nigula vallas asub ka kaunis Silma looduskaitseala.

Arheoloogiamälestistest asuvad Lääne-Nigulas Poola kuninga haud Vedra külas, Keedika Linnamägi Keedika külas, Iiatsi kivikalme Vedra külas Männiku talust 100 m põhja pool ja Uugla kivikalmed.

14. sajandist pärinev Lääne-Nigula kirik tähistab olulist kihelkonnakeskust. Kirikus on koopiad Leonardo da Vinci suurteostest. Koela külas asub 1987. aastal asutatud talumuuseum.

Läbi Võntküla Haapsalu poole sõitja märkab kindlasti tee ääres posti otsas asuvat kurepesa. Kohaliku traditsiooni järgi tuli järelkasvu kindlustamiseks pruutpaaril posti külge pulmalint siduda. Mida kangem peigmees, seda kõrgemale lint seoti.

Piirsalus aga suvitas Anton Hansen Tammsaare ja siinsest elust-olust ammutas ta inspiratsiooni oma lühijuttude triloogia tarvis: “Rahaauk”, “Vanad ja noored” ning “Kaks paari ja üksainus”.

Ants Laikmaa

Ants Laikmaa (1866–1942) oli 20. sajandi esimese poole olulisimaid kunst­nikke ning kunstielu organisaatoreid. Tema loomingus annavad tooni pastellmaalid. Laikmaa nimega seostatakse mh impressionismi tulekut Eesti kunsti. Peamiselt maalis ta loodus­maastikke ja portreesid Eesti haritlastest ning Lääne-Eesti talurah­vast.

1917. aastal ostis Ants Laikmaa Kadarpiku külas poole Tammiku talust, kuhu 1920. aastatel hakkas kodu rajama. 1932. aastal sulges ta Tallinnas ateljeekooli ja koliski Lääne-Nigulasse, kus oli valminud Eestis ainulaadne rahvusromantilises stiilis tõeline kunstniku maja. Päris valmis maja ei saanudki – 19. novembril 1942 Laikmaa suri. Ta maeti enda rajatud 7 ha suurusesse parki maja juures. Pargis on enam kui 250 taime- ja puuliiki ning kunstniku enda istutatud üheksa nimelist tamme, mis on pühendatud Marie Underile, Friedebert Tuglasele jt. Kunstniku kodumaja on nüüd SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumite filiaalina tegutsev majamuuseum.

Risti

1904. aastal valminud Risti raudtee­jaam on hea näide 20. sajandi alguse nn tavajaamast. 1905. a valminud jaama-hoones on säilinud algne interjöör, mis annab hea ettekujutuse ajastu kesk- ning madalama klassi vaksalihoone sisekujundusest. Jaama maamärgiks on veetorn, mis varustas auruvedureid veega ja oli kasutusel 1970. aastateni. Torni ülaosas paikneb veepaak, alumises osas katel, et talvel vesi ära ei külmuks. Senini raudtee ääres seisva hüdrandi kaudu voolas vesi vedurisse. 1999. a avati mälestusmärk “Raudteerööpad mäletavad…” kõigile Lääne-Eestist küüditatutele. Läbi Risti jaama viidi Siberisse enamik läänlasi, aga ka Pärnumaa, Hiiumaa ja Vormsi rahvast. Kokku küüditati siitkaudu ligi 3000 inimest.

Risti alevikus olev ristmik ja juba esimesest vabariigi ajast pärit pood on populaarse filmi “Keskpäevane praam” alguskaadrites, Risti raudteejaamas astus pärast pikka võõrsilolekut rongist maha isand Toots filmis “Suvi” ja maanteeserva küündivas Õmma rabas on üles võetud Sherlock Holmes filmis “Baskerville`i koer”.

Suure-Lähtru Mõis

16. sajandil loodud Suure-Lähtru mõisa hiilgeajad on seotud von Baranoffide suguvõsaga, kelle valduses Suure-Lähtru oli aastatel 1590–1835. Karl Gustav von Baranoff lasi ehitada suursuguse varaklassitsistlikus stiilis härrastemaja, mis valmis 1778. Hoonet ehib barokne trepp, mille poste ilustavad rokokoostiilis nikerdused. Peale mõisa riigistamist 1919. a oli peahoones kool, Nõukogude ajal kohaliku ühismajandi kontor. 1996. a ostsid selleks ajaks lagu­neva härrastemaja eraomanikud, kes hoone taastasid. Esimesele korrusele on pererahvas loonud väikese muuseumi, mis on pühen­datud hoone ajaloole.

Taebla vana koolihoone

Taebla koolihoone on arhitekt Artur Perna projekteeritud ja 1929. a ehitatud erakordselt autentsena säilinud tradit­sionalistlik koolimaja, üks suuremaid puitkoolimaju Eestis. Nagu kõik Eesti Vabariigi esimesel perioodil ehitatud koolimajad sisaldas ka Taebla koolihoone internaati, õpetajate ja direktori kortereid. Säilinud on algsed mahud, fassaadikujundus ja -detailid ning väga suurel määral ka siseplaneering ja -viimistlus. Hoone sisemuses on säilinud ajaloo­lised detailid: tahveluksed, trepid, puitpõrandad, laudisega kaetud laed jm. Hoone kõrval valmis 1978. aastal uus koolimaja. Vanas majas toimusid siiski mõnede algklasside tunnid veel 1990. aastatel. Koolimajas toimusid 1950. aaasta sündmusi kujutava mängufilmi „Seltsimees laps“ võtted (režissöör Moonika Siimets).