Kullamaa ja Marimetsa

Ajalugu

Kullamaa linnust mainitakse esmakordselt 1236. aastal kui orduvägi vallutas 1234. aastal Saare-Lääne piiskopi asetäitja Johannes de Lode poolt Kullamaa muinaslinnuse (Rohumägi) asemele rajatud feodaalilinnuse (Castrum Goldenbeke). Rohumäe kõrval (linnuse siseõuel) korraldatakse suviti rahvapidusid ja laulupäevi.

Rohumäest loodes asub maa-alune kalmistu 11.-15. sajandist. Sealt edasi asuvad liivaluited harva esinevate taimede (näiteks vareskaer) ning luite- ja nõmmemännikuga. Liivamäed pakuvad oma tehisjärvega  puhke- ja jalutuspaika nii suvel kui ka talvel sportimiseks.

14. sajandi alguses rajas perekond Lode Koluverre (arvatavasti samasse kohta) suur nelinurkse põhiplaaniga tornlinnuse. Koluvere lossi ja mõisa praegune kuju pärineb 16. sajandist.

Loss on läbi aegade kuulunud Saare-Lääne piiskopkonnale, rootsi kindralleitnandile Fr. von Loewenile, Vene keisrinna Katariina II favoriidile Grigori Orlovile, feldmarssal Fr. W. von Buxhoevdenile.

Kullamaa kirik

Kullamaa Johannese kirik valmis algsel kujul arvatavasti 13. sajandi lõpul. Kullamaa kirikaias pakub huvi Eesti vanim ratasrist aastast 1621. Ristil on kiri “Sitta Kodt MatZ”. Legendi järgi korjas Mats hobusepabulaid, väetas nendega põldu, kasvatas vägevat rukist ja sai rikkaks meheks. Arvatakse ka, et kiri on rannarootsi murdes ja tähendab hoopis: “Siin puhkab Jumala rahus Mats.”

Kullamaa kirikusse ja kalmistule on maetud mitmeid tuntud ja kuulsaid inimesi, nende hulgas Württenbergi printsess Augusta Carolina, piiblitõlkija ja kirjamees Heinrich Göseken, kunstnik Fr. Ludvig von Maydell, helilooja Rudolf Tobias, tuntud ühiskonnategelane Hans Habermann, näitleja Aare Laanemets, muusik Rein Samet jt.

Marimetsa raba

Kokku 9 km pikkune edasi-tagasi rada annab hea võimaluse tutvuda erinevate elupaikadega: raja algusosas olev pinnastee kulgeb mööda metsasihti, hiljem heinamaal, seejärel kuusikus piki Marimetsa oja kallast ning jõuab üle Kureselja mäe rabaservale. Sealt algav laudtee viib läbi madal-, siirde- ja kõrgsoo laugasteni välja. Ka linnustik ja taimestik on rikkalik. Teed näitavad puidust suunaviidad.

Matkaraja alguses on infotahvel Marimetsa looduskaitseala kaardi ja raja skeemiga. Raja esimene osa (2,5 km) on osaliselt kooremultšiga kaetud pinnasetee, mille ääres on 2-kohaline välikäimla ja 3 väikest infoalust. Rabas oleval laudrajal (1,94 km) on 3 puhkekohta ja 9 väikest infoalust. Raja lõpus asub puitplatvormil 7,6 m kõrgune vaatetorn.

Fotod: Arvo Tarmula / Julia Kivelä / Silver Raidla