Ajalugu
Kullamaa linnust mainitakse esmakordselt 1236. aastal kui orduvägi vallutas 1234. aastal Saare-Lääne piiskopi asetäitja Johannes de Lode poolt Kullamaa muinaslinnuse (Rohumägi) asemele rajatud feodaalilinnuse (Castrum Goldenbeke). Rohumäe kõrval (linnuse siseõuel) korraldatakse suviti rahvapidusid ja laulupäevi.
Rohumäest loodes asub maa-alune kalmistu 11.-15. sajandist. Sealt edasi asuvad liivaluited harva esinevate taimede (näiteks vareskaer) ning luite- ja nõmmemännikuga. Liivamäed pakuvad oma tehisjärvega puhke- ja jalutuspaika nii suvel kui ka talvel sportimiseks.
14. sajandi alguses rajas perekond Lode Koluverre (arvatavasti samasse kohta) suur nelinurkse põhiplaaniga tornlinnuse. Koluvere lossi ja mõisa praegune kuju pärineb 16. sajandist.
Loss on läbi aegade kuulunud Saare-Lääne piiskopkonnale, rootsi kindralleitnandile Fr. von Loewenile, Vene keisrinna Katariina II favoriidile Grigori Orlovile, feldmarssal Fr. W. von Buxhoevdenile.