Väike ja hubane Saare mõisahoone asub puhta looduse keskel Noarootsis. Saare mõisahoone kõrval asuv muuseum on parun Gustav von Roseni poolt taastatud 1995/96. a. endise hobusetalli varemetest. Lyckholmis saad ülevaate Noarootsi ajaloost, eksponeeritud on majapidamistarbeid ja tööriistu, mida kasutati tol ajal põllutöödel ja mis rõhutavad head põllumajandusalast koostööd Lyckholmis elavate eestlaste, rootslaste, sakslaste ja soomlaste vahel.
Võimalik tutvuda esivanemate käsitöö vahenditega.
Hea teada: Kas oled näinud siluri ajastusse kuuluvaid kivistisi ja fossiile? Tule vaata, me näitame!
Rooslepa kabeli varemed ja kalmistu on pärit 17. saj. Kabel rajati algselt puukabelina, praegune kivikabel on aastast 1834. Kabel lagunes pärast II Maailmasõda, kuid nüüdseks täielikult taastatud jumalakoda taaspühitseti lõikuskuul 2007. Kabelil on uhiuus kellatorn koos tipumuna ja tuulelipuga. Tuulelipul on kujutatud vaala, kelle hambunud suu on lahti.
Huvitav teada: Sissekäigu juures kabeli sees olev kivi ootas kümme aastat, et naasta oma esialgsesse kohta. Erilisuse annab kivile praeguse Rootsi kuninga vanaisa autogramm aastast 1932.
Haapsalus asuv muuseum tutvustab tuhandeaastast rannarootsi asustust Eestis.
Rootsi kuninga poolt avatud näitusemajas saab tutvuda selle rahvakillu omanäolise kultuuripärandiga ja vaadata 20 meetrist tikitud piltvaipa eestirootslaste elust. Seal on lõik, kus rootsi talupojad 1345. a ostsid Padise kloostrilt 34 hõbemargaga Suur-Pakri saare. Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ei jõudnud seda piltvaipa küllalt ära kiita!
Lisaks toimub muid põnevaid sündmusi ja teemapäevi.
Hea teada: Muuseum juures on ehitatud ja eksponeeritud mitu rannarootslastele omast traditsioonilist puupaati.
Kunstnik Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866 Vigala vallas Läänemaal.
Maalimist õppis A. Laikmaa Peterburis ja Düsseldorfi Kunstiakadeemias, tema lemmiktehnikaks oli pastell. Peamiselt maalis ta loodusmaastikke ja portreesid eesti haritlastest ning Lääne-Eesti talurahvast.
Oma viimase kodu rajas kunstnik Läänemaale, Kadarpiku külla. Maja on ehitatud kunstniku enda jooniste järgi ja maja ümbrust ehib imekaunis looduspark.
Muuseumi esimesel korrusel on meistri elukäiku tutvustav väljapanek. Ülemisele korrusele jäävad ateljee, töö- ja magamistuba koos isiklike esemete ja etnograafilise vanavaraga.
Haapsalu Raekoda on ajalooline raekojahoone, mis viib külastaja põnevale rännakule läbi Haapsalu ligi 190 aasta pikkuse kuurordiajaloo. Elamuslik ja kaasaegne väljapanek jutustab loo sellest, kuidas väikesest mereäärsest provintsilinnast kujunes hinnatud kuurort, kuhu saabusid suvitajad, kunstnikud ja haritlased üle kogu Euroopa.
Muuseumis avaneb külastajale ülevaade kuurordikultuuri sünnist, mudaravi ja promenaadi arengust ning sellest, kuidas kuurordielu mõjutas linna arhitektuuri, eluviisi ja atmosfääri. Näitused toovad esile vanad fotod, lood, esemed ja ajaloolised detailid, mis aitavad tunnetada kunagise suvituslinna elegantset hõngu.
Lisaks püsiekspositsioonile ootavad külastajaid Haapsalu Raekoda näitusemajas vahelduvad teema- ja kunstinäitused, mis pakuvad avastamisrõõmu nii kohalikele, kui ka linna külalistele.
See on paik, kus ajalugu, kultuur ja Haapsalu eriline kuurordimeeleolu saavad kokku ning muudavad iga külastuse meeldejäävaks elamuseks.
Hilisgooti stiilis Noarootsi kirik on ehitatud 1300. a. paiku. Kõigepealt hakkab Sulle silma rootsipunane laudkatus, kirik on üks Eesti kolmest laudkatusega kirikust. Paest ja maakivist seintega kirikuhoone täitis keskajal ka kindluskiriku ülesandeid. Sisustusest väärivad tähelepanu ristimiskivi, barokk-kantsel, paekivist barokne epitaaf kirikuõpetaja Martin Winterile.
Huvitava detailina leiab sissepääsu juurest kiviplaadi praeguse Rootsi kuninga Carl XVI Gustaf autogrammidega – ta külastas Noarootsit 1992. aastal.
Kirikust üle tee jääb Läänemaa vanim puitehitis, 17. saj. pärit pastoraadihoone.
Kolmest küljest merega piiratud Haapsalu mahub 10,59 km2 suurusele maatükile. Vanalinn asub kahe oosiga poolsaarel, mis jätkub loodes mandriga ühinenud laidude ahelikuna – holmidega. Holmide vahel on madalad veekäärud – Suur ja Väike Viik.
Haapsalu miljööväärtusliku vanalinna võib jagada keskaegseks ja 20. saj. alguse kuurordipiirkonnaks. Keskaegne osa on piiskopilinnuse ala koos keskaegse Kooli, Jaani, Vee, Linda, Rüütli ja Väike-Mere tänavavõrgu ja ehitistega. Seda ümbritseb kuurordi kõrgajast pärinevate puitpitsiliste majade vöönd koos Promenaadi, Aafrika ranna ja parkidega.
Astu kunsti keskele Haapsalu linnagaleriis!
Haapsalu kultuurikeskuses (Posti 3) asuv galerii toob sinuni Eesti tippkunsti, kohalike loojate loomingu ja värsked kunstimõtted.
Avaras ja valgusküllases saalis kohtuvad maal, graafika, fotograafia, keraamika ning installatsioonid. Näitused vahetuvad üldjuhul iga kuu, nii et iga külaskäik võib pakkuda uue elamuse ja vaatenurga.
Galerii on koduks ka iga-aastasele rahvusvahelisele Haapsalu Graafilise Disaini Festivalile. Tunnustatud kunstnike kõrval saad siin avastada Eesti Kunstiakadeemia tudengite, Haapsalu Kunstikooli õpilaste ja kohaliku kunstiklubi loomingut.
Võta hetk, astu argipäevast välja ja lase kunstil end üllatada!