Mereäärsele Promenaadile 19. saj. lõpus rajatud puitpitsiline Kuursaal ja Kõlakoda on ainsana Eestis säilinud algkujul. Kuursaal oli 20. saj. I poolel ja on ka tänapäeval üks Haapsalu suvituselu keskpunkte.

Huvitav teada: 1898 paiknes maja esialgu pea täielikult meres, hiljem hoone otstes olnud väikesed lahekäärud täideti ning kaldakindlustus sai tänase kuju. Kuursaali koos kõlakojaga oli Vene keisrikoja ja Peterburi kõrgklassi lemmikkoht. Nõukogude ajal kasutati Kuursaali laona.

Kultuurimälestiste riiklik register

14. sajandist pärit Vormsi kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis, asub keskuses Hullos. Kirik seisis pikalt tühjana pärast rootslaste põgenemist saarelt II Maailmasõja lõpul, taasõnnistati 1990. aasta Olavipäeval.
Uudista kindlasti omapärast ruudukujulise põhiplaaniga pikihoonet ning vaata altariruumi laes vanu laemaalinguid.

Huvitav teada:

* Esimene kirik Vormsil oli puukirik.
* Vormsi Püha Olavi kiriku iseärasuseks on torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kõrge katuseharja all.
* Kiriku väravas on kaks jändrikku mändi, mille all asunud häbipost.

Haapsalu ajaloolises puitvilla sarnases raudteejaamas asub tänasel päeval väli- ja siseekspositsiooniga muuseum, mis kajastab Eesti raudteetranspordi ajalugu ja infovahetuse viise.

Välialal näeb mitmeid suursuguseid ronge, siin asub Eestis ainuke säilinud diiselrongi juhtvagun ning vanim säilinud laiarööpmelise raudtee auruvedur! Muuseum pakub personaalseid giidituure ja külastusprogramme. Jaamahoone ise koosneb 4 osast, sh ainulaadsest 216 m pikkusest perroonist, mis omal ajal oli lausa pikim Euroopas!

Tänapäeval on kuurordihõnguline perroon üks armastatumaid pildistamisekohti Haapsalus.

Eesti kunstiajaloo suurkuju, Firenze Kunstiakadeemia auliikme Evald Okase teoseid leiad nii Eesti kui ka maailma kunstimuuseumide kogudest. Evald Okase muuseum on eramuuseum, mis tegutseb Haapsalu linnas alates 2003. aastast. Muuseumi missioon on koguda, säilitada ja eksponeerida Evald Okase ning tema pereliikmete loomingut. Peamiseks magnetiks on püsiekspositsioon ning näitused muuseumi galeriis. 
Täielikult renoveeritud ajalooline hoone on uus kunstipesa Haapsalus- siin korraldatakse kursuseid ja muusikalisi kunstisündmuseid “Õhtu Okases”. 

Kunst elab Haapsalus!

Väike ja hubane Saare mõisahoone asub puhta looduse keskel Noarootsis. Saare mõisahoone kõrval asuv muuseum on parun Gustav von Roseni poolt taastatud 1995/96. a. endise hobusetalli varemetest. Lyckholmis saad ülevaate Noarootsi ajaloost, eksponeeritud on majapidamistarbeid ja tööriistu, mida kasutati tol ajal põllutöödel ja mis rõhutavad head põllumajandusalast koostööd Lyckholmis elavate eestlaste, rootslaste, sakslaste ja soomlaste vahel.
Võimalik tutvuda esivanemate käsitöö vahenditega.
Hea teada: Kas oled näinud siluri ajastusse kuuluvaid kivistisi ja fossiile? Tule vaata, me näitame!

Rooslepa kabeli varemed ja kalmistu on pärit 17. saj. Kabel rajati algselt puukabelina, praegune kivikabel on aastast 1834. Kabel lagunes pärast II Maailmasõda, kuid nüüdseks täielikult taastatud jumalakoda taaspühitseti lõikuskuul 2007. Kabelil on uhiuus kellatorn koos tipumuna ja tuulelipuga. Tuulelipul on kujutatud vaala, kelle hambunud suu on lahti.
Huvitav teada: Sissekäigu juures kabeli sees olev kivi ootas kümme aastat, et naasta oma esialgsesse kohta. Erilisuse annab kivile praeguse Rootsi kuninga vanaisa autogramm aastast 1932.

Haapsalus asuv muuseum tutvustab tuhandeaastast rannarootsi asustust Eestis.
Rootsi kuninga poolt avatud näitusemajas saab tutvuda selle rahvakillu omanäolise kultuuripärandiga ja vaadata 20 meetrist tikitud piltvaipa eestirootslaste elust. Seal on lõik, kus rootsi talupojad 1345. a ostsid Padise kloostrilt 34 hõbemargaga Suur-Pakri saare. Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ei jõudnud seda piltvaipa küllalt ära kiita!
Lisaks toimub muid põnevaid sündmusi ja teemapäevi.
Hea teada: Muuseum juures on ehitatud ja eksponeeritud mitu rannarootslastele omast traditsioonilist puupaati.

Kunstnik Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866 Vigala vallas Läänemaal.

Maalimist õppis A. Laikmaa Peterburis ja Düsseldorfi Kunstiakadeemias, tema lemmiktehnikaks oli pastell. Peamiselt maalis ta loodusmaastikke ja portreesid eesti haritlastest ning Lääne-Eesti talurahvast.

Oma viimase kodu rajas kunstnik Läänemaale, Kadarpiku külla. Maja on ehitatud kunstniku enda jooniste järgi ja maja ümbrust ehib imekaunis looduspark.

Muuseumi esimesel korrusel on meistri elukäiku tutvustav väljapanek. Ülemisele korrusele jäävad ateljee, töö- ja magamistuba koos isiklike esemete ja etnograafilise vanavaraga.

Ajalooline raekojahoone (1775) tutvustab Haapsalu 190 aasta pikkust kuurordilugu. Kuurort muutis Haapsalu linnaehitust, tõi uued sidemed, elulaadi ja laia maailmavaate. Külastaja näeb provintsilinna arengut Tsaari Venemaa keiserlikuks kuurordiks ja armsaks Eesti suvituslinnaks. Lisaks pakub raekoja näitusemaja huvitavaid teemanäitusi.
NB! Muuseum on ajutiselt suletud.

Hilisgooti stiilis Noarootsi kirik on ehitatud 1300. a. paiku. Kõigepealt hakkab Sulle silma rootsipunane laudkatus, kirik on üks Eesti kolmest laudkatusega kirikust. Paest ja maakivist seintega kirikuhoone täitis keskajal ka kindluskiriku ülesandeid. Sisustusest väärivad tähelepanu ristimiskivi, barokk-kantsel, paekivist barokne epitaaf kirikuõpetaja Martin Winterile.

Kirikust üle tee jääb Läänemaa vanim puitehitis, 17. saj. pärit pastoraadihoone.

Kolmest küljest merega piiratud Haapsalu mahub 10,59 km2 suurusele maatükile. Vanalinn asub kahe oosiga poolsaarel, mis jätkub loodes mandriga ühinenud laidude ahelikuna – holmidega. Holmide vahel on madalad veekäärud – Suur ja Väike Viik.

Haapsalu miljööväärtusliku vanalinna võib jagada keskaegseks ja 20. saj. alguse kuurordipiirkonnaks. Keskaegne osa on piiskopilinnuse ala koos keskaegse Kooli, Jaani, Vee, Linda, Rüütli ja Väike-Mere tänavavõrgu ja ehitistega. Seda ümbritseb kuurordi kõrgajast pärinevate puitpitsiliste majade vöönd koos Promenaadi, Aafrika ranna ja parkidega.

Haapsalu piiskopilinnus on 13. sajandil rajatud arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks. Tegemist on ühe paremini säilinud linnusega Eestis, milles elab Eesti kuusaim kummitus Valge Daam!

Pealinnuses asub keskaja ajalugu käsitlev muuseum, läbi mille pääseb ka lõunatiivas asuvasse katedraali, mida on esmakordselt kirjalikult mainitud 1279. aastal. Suures vallikraavis asub keskajast inspireeritud mänguatraktsioonidega lastepark. 
Linnuse suur õu on tasuta, pealinnuse muuseum on aga tasuline.