Haeska Keraamika on keraamikatöökoda Matsalu lahe põhjakaldal, kus elab ja töötab keraamik Margit Mald. Margiti keraamilised vormid on lihtsad ja mängulised. Need kutsuvad vaatama, katsuma ja igapäevaselt kasutama. Ehk tundma rõõmu ja naudingut! 

Vormsi on saar, kus sajandeid elasid rootslased. Varasemad teadaolevad dokumendid räägivad asustusest juba 13. sajandil. Vormsi oli rootsikeelne saar, kus näiteks 1934. aastal elas 2393 rootslast ning 122 eestlast.

Vormsi Talumuuseum on tüüpiline II maailmasõja eelne vormsirootslaste talu koos sellega kaasnevaga. Talu on taastatud vanade fotode ja kirjalike allikate abil ning loomulikult ka Vormsis sündinud ja sõja eest Rootsi põgenenud vormsilaste mälestuste põhjal.

Muuseumis on müügil Vormsi käsitöö, suveniirid ja Vormsi teemalised raamatud.

Linnamäe trafo-alajaam on üks vanemaid Eestis, ehitatud 1927 seoses Eesti esimese kõrgepingeliini Ellamaa-Haapsalu rajamisega. Omapäraselt arhailise ilmega maakivist hoonel on plekist sadulkatus ning algsena säilinud isolaatorite konsool ja aken.

Räägu mõis eraldati naabermõisast Kärblast 1816 ja kuulus kuni 1919 von Wedelite suguvõsale. Puidust härrastemaja on ehitatud 1835, säilinud on kaaristuga ait, kaheksanurkse põhiplaaniga ait, mootorveski ja mõned kõrvalhooned. Maanteest eraldab mõisa park, kus asub II Maailmasõjas hukkunute ühishaud mälestuskiviga. Praegu asub hoones Oru Hooldekodu.

Haapsalu Kunstikooli galeriide tegevuse eesmärk on tutvustada Haapsalu Kunstikooli õpilaste, töötajate, vilistlaste, koostööpartnerite ja külaliskunstnike loomingut ning rikastada seeläbi Haapsalu ja Eesti kunstielu.

Haapsalu Kunstikoolil on näitusetegevuseks kasutada kolm eri tüüpi galeriid: maja-, hoovi- ja keldrigalerii. Majagalerii on avatud aastaringselt, hoovigalerii kevadest-sügiseni ja keldrigalerii vastavalt näitusegraafikule. Näitused vahetuvad üldjuhul 2-4 nädala tagant. 

Mereäärsele Promenaadile 19. saj. lõpus rajatud puitpitsiline Kuursaal ja Kõlakoda on ainsana Eestis säilinud algkujul. Kuursaal oli 20. saj. I poolel ja on ka tänapäeval üks Haapsalu suvituselu keskpunkte.

Huvitav teada: 1898 paiknes maja esialgu pea täielikult meres, hiljem hoone otstes olnud väikesed lahekäärud täideti ning kaldakindlustus sai tänase kuju. Kuursaali koos kõlakojaga oli Vene keisrikoja ja Peterburi kõrgklassi lemmikkoht. Nõukogude ajal kasutati Kuursaali laona.

Kultuurimälestiste riiklik register

14. sajandist pärit Vormsi kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis, asub keskuses Hullos. Kirik seisis pikalt tühjana pärast rootslaste põgenemist saarelt II Maailmasõja lõpul, taasõnnistati 1990. aasta Olavipäeval.
Uudista kindlasti omapärast ruudukujulise põhiplaaniga pikihoonet ning vaata altariruumi laes vanu laemaalinguid.

Huvitav teada:

* Esimene kirik Vormsil oli puukirik.
* Vormsi Püha Olavi kiriku iseärasuseks on torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kõrge katuseharja all.
* Kiriku väravas on kaks jändrikku mändi, mille all asunud häbipost.

Eesti kunstiajaloo suurkuju, Firenze Kunstiakadeemia auliikme Evald Okase teoseid leiad nii Eesti kui ka maailma kunstimuuseumide kogudest. Evald Okase muuseum on eramuuseum, mis tegutseb Haapsalu linnas alates 2003. aastast. Muuseumi missioon on koguda, säilitada ja eksponeerida Evald Okase ning tema pereliikmete loomingut. Peamiseks magnetiks on püsiekspositsioon ning näitused muuseumi galeriis. 
Täielikult renoveeritud ajalooline hoone on uus kunstipesa Haapsalus- siin korraldatakse kursuseid ja muusikalisi kunstisündmuseid “Õhtu Okases”. 

Kunst elab Haapsalus!

Väike ja hubane Saare mõisahoone asub puhta looduse keskel Noarootsis. Saare mõisahoone kõrval asuv muuseum on parun Gustav von Roseni poolt taastatud 1995/96. a. endise hobusetalli varemetest. Lyckholmis saad ülevaate Noarootsi ajaloost, eksponeeritud on majapidamistarbeid ja tööriistu, mida kasutati tol ajal põllutöödel ja mis rõhutavad head põllumajandusalast koostööd Lyckholmis elavate eestlaste, rootslaste, sakslaste ja soomlaste vahel.
Võimalik tutvuda esivanemate käsitöö vahenditega.
Hea teada: Kas oled näinud siluri ajastusse kuuluvaid kivistisi ja fossiile? Tule vaata, me näitame!

Rooslepa kabeli varemed ja kalmistu on pärit 17. saj. Kabel rajati algselt puukabelina, praegune kivikabel on aastast 1834. Kabel lagunes pärast II Maailmasõda, kuid nüüdseks täielikult taastatud jumalakoda taaspühitseti lõikuskuul 2007. Kabelil on uhiuus kellatorn koos tipumuna ja tuulelipuga. Tuulelipul on kujutatud vaala, kelle hambunud suu on lahti.
Huvitav teada: Sissekäigu juures kabeli sees olev kivi ootas kümme aastat, et naasta oma esialgsesse kohta. Erilisuse annab kivile praeguse Rootsi kuninga vanaisa autogramm aastast 1932.

Haapsalus asuv muuseum tutvustab tuhandeaastast rannarootsi asustust Eestis.
Rootsi kuninga poolt avatud näitusemajas saab tutvuda selle rahvakillu omanäolise kultuuripärandiga ja vaadata 20 meetrist tikitud piltvaipa eestirootslaste elust. Seal on lõik, kus rootsi talupojad 1345. a ostsid Padise kloostrilt 34 hõbemargaga Suur-Pakri saare. Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ei jõudnud seda piltvaipa küllalt ära kiita!
Lisaks toimub muid põnevaid sündmusi ja teemapäevi.
Hea teada: Muuseum juures on ehitatud ja eksponeeritud mitu rannarootslastele omast traditsioonilist puupaati.

Kunstnik Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866 Vigala vallas Läänemaal.

Maalimist õppis A. Laikmaa Peterburis ja Düsseldorfi Kunstiakadeemias, tema lemmiktehnikaks oli pastell. Peamiselt maalis ta loodusmaastikke ja portreesid eesti haritlastest ning Lääne-Eesti talurahvast.

Oma viimase kodu rajas kunstnik Läänemaale, Kadarpiku külla. Maja on ehitatud kunstniku enda jooniste järgi ja maja ümbrust ehib imekaunis looduspark.

Muuseumi esimesel korrusel on meistri elukäiku tutvustav väljapanek. Ülemisele korrusele jäävad ateljee, töö- ja magamistuba koos isiklike esemete ja etnograafilise vanavaraga.

Ajalooline raekojahoone (1775) tutvustab Haapsalu 190 aasta pikkust kuurordilugu. Kuurort muutis Haapsalu linnaehitust, tõi uued sidemed, elulaadi ja laia maailmavaate. Külastaja näeb provintsilinna arengut Tsaari Venemaa keiserlikuks kuurordiks ja armsaks Eesti suvituslinnaks. Lisaks pakub raekoja näitusemaja huvitavaid teemanäitusi.
NB! Muuseum on ajutiselt suletud.