Osmussaar on huvitava looduse ja asustuslooga. Saare põlisasukateks olid sajandite vältel rannarootslased, Teise Maailmasõja järel oli Osmussaar suletud piiritsoon, kus paiknes Nõukogude sõjaväeüksus.
Pisikese saare pikkus on 4,8 km, laius 1,6 km, kõrgeim koht 8 meetrit. Osmussaarel leidub ka mitmeid kauneid orhideeliike. Maastikule annavad omapära pankrannik, bretšarahnud, ulatuslikud klibuvallialad ja kadastik.
Saare loodetipus pankrannikul kõrgub triibuline raudbetoonist tuletorn, mis on ehitatud 1954.aastal ja kõrguses avaneb lummav vaade merele ja saarele.
Rannarootsi keskus pakub kliendile turvalist, hubast ja terviklikku ostu- ja vaba aja veetmise keskkonda – ostuelamusi võimaldavat kaubavalikut ning mõnusat kohtumispaika.
Keskuse visioon on olla läänemaalaste seas eelistatuim ostu- ja vaba aja veetmise keskus.
Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuigi täielikult ei valminud loss kunagi. Tegu on võimsa ehitisega, mis on peaaegu täpne koopia Saksamaal asuva Merseburgi lossist. Lossi ehitamise taga oli kurb armulugu:
Krahv Ungern-Sternberg armus Merseburgi lossihärra tütresse, kes oli lubanud kogu enda elu veeta Merseburgi lossis. Krahv lubas aga ehitada täpselt samasuguse lossi, millega lossihärra tütar nõustus. Lossi ehitustööd aga peatusid, kui krahvi armastatu ootamatult haigestus ja suri.
Tegu on müstiliste varemetega looduskaunis kohas, ühtlasi imeline koht pildistamiseks!
Haapsalu linna suvised tänavad on täis nostalgilist melu ja mere lõhna – ning nende vahel vurab rõõmsalt huvisõidurong Peetrike. Selle rõõmsa rongi saabumine paneb pea iga mööduja naeratama.
See väike, ent vapralt vurav rong viib reisijad rännakule läbi vanalinna ajaloohõnguliste tänavate, mööda pitsilistest verandadest ja rannatuule paitatud promenaadi. Peetrike ei kiirusta – ta annab aega hingata ja olla. Lastele on sõit seiklus, täiskasvanutele mälestuste retk lapsepõlve suvedesse. Reis algab ja lõpeb Haapsalu raudteejaamast, otse Raudtee- ja sidemuuseumi juurest. Täpsema suvise graafiku leiate mugavalt meie Facebooki lehelt.
Peetrike ei ole pelgalt rong – ta on Haapsalu sümbol, mis ühendab inimesi ja hetki.
Sõidupilet sisaldab Raudtee- ja sidemuusemi külastamist.
Tule ja hüppa rongi peale!
1896-97.a. valminud vana kalmistu abikirik pühitseti püha Neeva Aleksandri auks. Peterburi arhitekt A.F. Krassovski projekti järgi lisandus Moskva stiilis telkkatus väikese sibulkupliga ja eeskoda kellatorniga.
Algne, akadeemik Šaubi joonise järgi valminud ikonostaas, on praegu Kiviõli õigeusu kirikus, kuhu ta viidi pärast kiriku sulgemist 1962.
Kalmistukirikut kasutati aastaringselt matmiskirikuna. 20 saj. keskel ehitati kirikusse ahi ning siis kasutati kirikut talvekirikuna. Hetkel tegutseb selles Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Haapsalu Maarja Magdaleena (Neeva Aleksandri) kogudus.
Hestia Hotel Haapsalu ees, Haapsalus Väikese viigi kaldal, leiad Juhan Raudsepa skulptuuri „Kepimurdja”. Kepimurdja sümboliseerib Sulle Haapsalus tervenenud haiget, kes murrab pooleks talle tarbetuks muutunud kepi.
Huvitav teada: 1992. aastal varastati skulptuur „Kepimurdja” ning saeti neljaks tükiks. Varaste pettumuseks oli skulptuur seest õõnes ning nad müüsid selle maha. Õnneks saadi tükid kätte ja skulptuur taastati endisel kujul.
Haapsalu Jaani kirik, viljaaidast ümber ehitatud linnakirik, mida esmakordselt kirjasõnas on mainitud aastal 1513, on alates 1524. aastast katkematult tegutsenud luterlik kirik. Kirikus asub 1630. aastal Joachim Winteri loodud kivist altarisein, mis on haruldane kogu Põhja-Euroopas. Samuti on erandlik selle keskne teema, kõrgreljeefina kujutatud „Kristus Ketsemani aias”. Altari ees maas on esimese teadaoleva õpetaja Joachim Jacobi (1581–1587) hauaplaat. Barokk-stiilis puitnikerdustega kantsel on aastast 1707. Kiriku tornis lööb kaks kella, millest vanem on aastast 1590.
Puidust pärl!
18. sajandist pärit Nõva Püha Olevi kirik on üks erilisemaid ja kaunimini säilinud puukirikuid Eestis.
Õdus rannakabeli stiil, eraldi kujundusega meeste ja naiste pingid ning hoone ajalooline atmosfäär loovad tunde, nagu astuksid ajas tagasi. Renoveeritud interjöör peegeldab 19. sajandi algset ilmet ning kiriku suurimaks uhkuseks on haruldased 1836. aasta pseudovitraažid – värvilised pärgamendipildid, mis jätavad mulje ehtsast vitraažist. Selliseid pabervitraaže on säilinud väga vähe nii Eestis kui ka Euroopas.
Kirikus saab näha mitut kunstiteost, sealhulgas altarimaali „Tulge minu juurde“ ja varasemat altarimaali „Kolgata“. Eriliseks teeb paiga ka kohaliku meistri Kustas Targamaa valmistatud orel ning Eesti vanim säilinud puidust ratasrist. Kirikutorni kaks kella annavad paigale piduliku ja ajatu kõla.
Kirikust vaid mõne sammu kaugusel asub Vabadussõja mälestusmärk, mis kannab Nõva kandi sõdades langenute nimesid ja meenutab paiga ajalugu ning inimeste julgust
Kairit Keraamika asub Läänemaal Tusari külas endises Nõva vallas, kus savitoas valmib väikese tiraažiga tarbekeraamika. Alates pisikestest sinilillevaasidest põrandavaasideni. Leiab nii tasse kui ka kausse.
Kairit Keraamikat iseloomustavad julged värvid ja vabakäega dekoreerimine. Peamiselt keraamika valmib potikedral treides, aga vahel tuleb ette ka muid tehnikaid.
Lisaks on võimalik tellida keraamika töötuba, kus saab katsetada erinevaid tehnikaid ja oma kätega päriselt midagi keraamilist luua. Muidugi saab soovi korral õppida potikedral treimist.
Luuletaja Ernst Enno (1875–1934) oli üks eesti sümbolismi silmapaistvamaid esindajaid, kelle loomingusse kuuluvad nii filosoofilised luuletused kui ka armastatud lastelaulud. 1919. aastal tuli ta Haapsallu, kui temast sai Läänemaa koolinõunik. Kuigi see aeg ei olnud tema poeetilise loomingu kõrgperiood, sündisid just Haapsalus mitmed tema kaunimad ja lihtsuses helisevad lastelaulud, mis on tänaseni tuttavad nii koolilastele kui ka koorilaulude kaudu laiemale avalikkusele.
Haapsalu kaldapealsel asuv Ernst Enno nimeline park koos mälestussambaga pakub vaikset ja väärikat kohta, kus meenutada tema loomingut ja elu. Monumendi autor on tunnustatud skulptor Roman Haavamägi, kelle tööd on lahutamatult seotud Haapsalu linnapildiga.
Huvitav teada: Ernst Enno viimne puhkepaik on Haapsalu Vanal kalmistul. Sealsete põlispuude all on maetud veel mitmeid tuntud Eesti kultuuritegelasi, mis teeb kalmistust omamoodi kultuuriloolise jalutustee.
Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu. 1930. a veetis ta siin oma noorusaastad, elades vanavanemate juures armsas kollases majas Linda ja Rüütli tänava nurgal. Just selles väikelinna miljöös sündis tema sügav side Haapsalu tänavate, puitmajade ja mereäärse atmosfääriga, mis hiljem leidis tee tema joonistustesse. Wikland emigreerus 1944. aastal Rootsi, kuid lapsepõlve mälestused jäid teda saatma kogu elu. Tema loomingus peegelduvad tihti Haapsalu tuttavad motiivid – lossimüür, vanad puumajad jaamahoone ümbruses ning hubane väikelinna õhustik.
Huvitav teada: Wikland kinkis Haapsalule ligi 800 originaaljoonistust, mida saab imetleda kõrvaltänavas asuvas galeriis. Seal asub ka laste seas armastatud Iloni Imedemaa – mänguline teemapark, kus avastamist ja fantaasiat jätkub nii suurtele kui väikestele.
Rootsiturg on Haapsalu üks ajaloolisi paiku, kust algab linna peatänav Karja. Tänava nimi viitab kaugele minevikule, mil linnaelanikud ajasid seda mööda oma loomad karjamaale. Veel 20. sajandi alguses oli Rootsiturg avar ja lageda ilmega plats, kus peeti kalaturgu ning kus käis igapäevane vilgas kauplemine. Ümberkaudsed krundid kuulusid tollal peamiselt rannarootslaste peredele, mis andiski kohale nime.
1930. aastatel otsustati plats kaunimaks muuta – rajati väike haljasala koos linnakaevuga, mille juurde telliti skulptor Juhan Raudsepalt kaunistuseks elegantne skulptuur “Poiss kalaga”. 1936. aastal püstitatud teos kujutab elavalt Haapsalu mereäärset elulaadi ja on tänaseni üks linna armastatumaid skulptuure.
Ka nüüd on Rootsiturg mõnus paik, kus purskkaevu ääres istuda ja linnamelu nautida. Suvel muutub plats aga festivalide, nagu Augustibluus ja Valge Daami Aeg, ajal hubaseks vabaõhulavaks, kuhu kogunevad muusikasõbrad ja pidulised.