Haapsalu piiskopilinnus on 13. sajandist pärinev arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks.

Pealinnuses asuvas muuseumis on olulisel kohal linnuse enda ajalugu. Tutvustatakse linnuse ehituslugu, Haapsalu linna sündi ning Saare-Lääne piiskopkonna valitsejate ja sealsete elanike käekäiku. Selleks, et toonast aega paremini mõista, saab külastaja ise käed külge panna ja proovida erinevaid mehhanisme. Müüridel kulgevad käiguteed kutsuvad külastaja vaatama linnust ja maalilist Haapsalut täiesti uuelt, linna kõrgeimalt tasandilt.

Haeska Keraamika on keraamikatöökoda Matsalu lahe põhjakaldal, kus elab ja töötab keraamik Margit Mald. Margiti keraamilised vormid on lihtsad ja mängulised. Need kutsuvad vaatama, katsuma ja igapäevaselt kasutama ehk tundma rõõmu ja naudingut! 

Tule külasta avarat töökoda-stuudiot ja vali endale lemmik tasside, taldrikute, vaaside, kannude või kausside hulgast!

Vormsi on saar, kus sajandeid elasid rootslased. Varasemad teadaolevad dokumendid räägivad asustusest juba 13. sajandil. Vormsi oli rootsikeelne saar, kus näiteks 1934. aastal elas 2393 rootslast ning 122 eestlast.

Vormsi Talumuuseum on tüüpiline II maailmasõja eelne vormsirootslaste talu koos sellega kaasnevaga. Talu on taastatud vanade fotode ja kirjalike allikate abil ning loomulikult ka Vormsis sündinud ja sõja eest Rootsi põgenenud vormsilaste mälestuste põhjal.

Muuseumis on müügil Vormsi käsitöö, suveniirid ja Vormsi teemalised raamatud.

Haapsalu Kunstikooli galeriide tegevuse eesmärk on tutvustada Haapsalu Kunstikooli õpilaste, töötajate, vilistlaste, koostööpartnerite ja külaliskunstnike loomingut ning rikastada seeläbi Haapsalu ja Eesti kunstielu.

Haapsalu Kunstikoolil on näitusetegevuseks kasutada kolm eri tüüpi galeriid: maja-, hoovi- ja keldrigalerii. Majagalerii on avatud aastaringselt, hoovigalerii kevadest-sügiseni ja keldrigalerii vastavalt näitusegraafikule. Näitused vahetuvad üldjuhul 2-4 nädala tagant. 

Haapsalu Kuursaal on Eesti ainus algupärasena säilinud 19. sajandi kuursaal, mis rajati 1898. aastal mereäärsele Promenaadile suvituslinna südamesse. Puitpitsilise hoone romantiline arhitektuur ja detailirohkus peegeldavad omaaegset suvituskultuuri, mil Haapsalu oli Vene keisrikoja ja Peterburi kõrgklassi hinnatud kuurort. Esialgu paiknes Kuursaal peaaegu täielikult meres — hoone otstes asusid väikesed lahekäärud, mis hiljem täideti ja kaldajoon kindlustati tänaseks tuttaval kujul.

Koos kõrvalasuva kõlakojaga moodustab Kuursaal ainulaadse ansambli, mis oli 20. sajandi alguses Haapsalu seltskonnaelu keskpunkt ning on seda ka tänapäeval. Nõukogude ajal jäi hoone unarusse ja oli kasutuses laona, kuid hiljem taastati ta väärikalt. Kuursaali interjööris kohtuvad prantsusepärane elegants ja ajalooline brasserie stiil, mida täiendab modernne sisekujundus.

Tänapäeval tegutseb Kuursaalis restoran, kus saab nautida merevaatega einet ajaloolises õhkkonnas.

14. sajandist pärit Vormsi kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis, asub keskuses Hullos. Kirik seisis pikalt tühjana pärast rootslaste põgenemist saarelt II Maailmasõja lõpul, taasõnnistati 1990. aasta Olavipäeval.
Uudista kindlasti omapärast ruudukujulise põhiplaaniga pikihoonet ning vaata altariruumi laes vanu laemaalinguid.

Huvitav teada:

* Esimene kirik Vormsil oli puukirik.
* Vormsi Püha Olavi kiriku iseärasuseks on torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kõrge katuseharja all.
* Kiriku väravas on kaks jändrikku mändi, mille all asunud häbipost.

Maailmas tunnustatud Eesti kunstiklassiku, Evald Okase (1915–2011), muuseum Haapsalus on ainulaadne kultuurikeskus, mis tutvustab Eesti kunstiajaloo suurkuju ja tema perekonna loomingut.

Eramuuseumi esimesel korrusel on ajutised näitused, sealhulgas 1960.–1980. aastate maalid. Teisel korrusel paikneb püsiekspositsioon, mis hõlmab kunstniku loomingut tema noorusest kuni elu lõpuni. Muuseum korraldab lisaks näitustele ka kunstikursuseid, kontserte ja muid kultuuriüritusi, pakkudes elamusi nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele.

Kunst elab Haapsalus – tule avasta Evald Okase muuseum!

Väike ja hubane Saare mõisahoone asub puhta looduse keskel Noarootsis. Saare mõisahoone kõrval asuv muuseum on parun Gustav von Roseni poolt taastatud 1995/96. a. endise hobusetalli varemetest. Lyckholmis saad ülevaate Noarootsi ajaloost, eksponeeritud on majapidamistarbeid ja tööriistu, mida kasutati tol ajal põllutöödel ja mis rõhutavad head põllumajandusalast koostööd Lyckholmis elavate eestlaste, rootslaste, sakslaste ja soomlaste vahel.
Võimalik tutvuda esivanemate käsitöö vahenditega.
Hea teada: Kas oled näinud siluri ajastusse kuuluvaid kivistisi ja fossiile? Tule vaata, me näitame!

Rooslepa kabeli varemed ja kalmistu on pärit 17. saj. Kabel rajati algselt puukabelina, praegune kivikabel on aastast 1834. Kabel lagunes pärast II Maailmasõda, kuid nüüdseks täielikult taastatud jumalakoda taaspühitseti lõikuskuul 2007. Kabelil on uhiuus kellatorn koos tipumuna ja tuulelipuga. Tuulelipul on kujutatud vaala, kelle hambunud suu on lahti.
Huvitav teada: Sissekäigu juures kabeli sees olev kivi ootas kümme aastat, et naasta oma esialgsesse kohta. Erilisuse annab kivile praeguse Rootsi kuninga vanaisa autogramm aastast 1932.

Haapsalus asuv muuseum tutvustab tuhandeaastast rannarootsi asustust Eestis.
Rootsi kuninga poolt avatud näitusemajas saab tutvuda selle rahvakillu omanäolise kultuuripärandiga ja vaadata 20 meetrist tikitud piltvaipa eestirootslaste elust. Seal on lõik, kus rootsi talupojad 1345. a ostsid Padise kloostrilt 34 hõbemargaga Suur-Pakri saare. Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ei jõudnud seda piltvaipa küllalt ära kiita!
Lisaks toimub muid põnevaid sündmusi ja teemapäevi.
Hea teada: Muuseum juures on ehitatud ja eksponeeritud mitu rannarootslastele omast traditsioonilist puupaati.

Kunstnik Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866 Vigala vallas Läänemaal.

Maalimist õppis A. Laikmaa Peterburis ja Düsseldorfi Kunstiakadeemias, tema lemmiktehnikaks oli pastell. Peamiselt maalis ta loodusmaastikke ja portreesid eesti haritlastest ning Lääne-Eesti talurahvast.

Oma viimase kodu rajas kunstnik Läänemaale, Kadarpiku külla. Maja on ehitatud kunstniku enda jooniste järgi ja maja ümbrust ehib imekaunis looduspark.

Muuseumi esimesel korrusel on meistri elukäiku tutvustav väljapanek. Ülemisele korrusele jäävad ateljee, töö- ja magamistuba koos isiklike esemete ja etnograafilise vanavaraga.

Haapsalu Raekoda on ajalooline raekojahoone, mis viib külastaja põnevale rännakule läbi Haapsalu ligi 190 aasta pikkuse kuurordiajaloo. Elamuslik ja kaasaegne väljapanek jutustab loo sellest, kuidas väikesest mereäärsest provintsilinnast kujunes hinnatud kuurort, kuhu saabusid suvitajad, kunstnikud ja haritlased üle kogu Euroopa.

Muuseumis avaneb külastajale ülevaade kuurordikultuuri sünnist, mudaravi ja promenaadi arengust ning sellest, kuidas kuurordielu mõjutas linna arhitektuuri, eluviisi ja atmosfääri. Näitused toovad esile vanad fotod, lood, esemed ja ajaloolised detailid, mis aitavad tunnetada kunagise suvituslinna elegantset hõngu.

Lisaks püsiekspositsioonile ootavad külastajaid Haapsalu Raekoda näitusemajas vahelduvad teema- ja kunstinäitused, mis pakuvad avastamisrõõmu nii kohalikele, kui ka linna külalistele.

See on paik, kus ajalugu, kultuur ja Haapsalu eriline kuurordimeeleolu saavad kokku ning muudavad iga külastuse meeldejäävaks elamuseks.