Maailmakuulus Vene helilooja Pjotr Tšaikovski puhkas Haapsalus 1867. a. Tema auks püstitati mälestuspink Šokolaadi Promenaadile, kus maestro armastanud kaldalt päikesetõusu jälgida ja luikesid imetleda.
Huvitav teada: Haapsalus jätkas Tšaikovski tööd ooperi “Vojevood” kallal ja kirjutas klaveritsükli “Souvenir de Hapsal”. Kuulnud eesti rahvalaulu “Kallis Mari”, kasutas ta meloodiat hiljem oma kuulsas VI sümfoonias, viisijupi algusnoodid raiuti ka dolomiitkivist mälestuspingile. Praegu on pink varustatud tehnilise lahendusega, mille abil saad kuulata muusikat ja infot heliloojast.
Vormsi Püha Olavi kiriku kõrval asuv Vormsi kalmistu on Eestis omapärasemaid ja ainulaadsemaid. Vanemas osas leiad hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngasriste, säilinud on kogunisti üle 330 rõngasristi ning palju tavapärase kujuga riste.
Huvitav teada: Kirikaias on kaks mälestuskivi – eestirootslasest kultuuritegelasele Hans Pöhlile ning Rootsi misjonärile Österblomile, kes saare usulises elus põhjalikke muutusi kaasa tõid. Otsi üles vanim säilinud hauatähis kalmistul, aastaarvuga 1743. Kirikaiast väljas on üks väheseid kogu nõukogude aja omal kohal seisnud vabadussambaid Eestis.
Amii on Eestis sündinud küünalde bränd, mille koduks on Haapsalu kuurortlinn – ja meil on hea meel teiega oma lugu jagada.
Igal osalejal valmib üks algusest lõpuni ise tehtud sojavahast lõhnaküünal. Valikus on erinevad lõhnad ja värvid. Küünalde tegemise käigus jagame küünalde valmistamise ja põletamise nippe. Seni kuni küünlad hanguvad, teeme ringkäigu tootmisruumides.
Küünalde valamise töötuba sobib mistahes ürituse täiustamiseks, nii lastele kui täiskasvanutele ja osalemine ei vaja eelnevat kogemust.
Amii töötoad toimuvad eeltellimisel, minimaalne osalejate arv on 8.
Haapsalu südames ootab sind ajalooline pärl: Maria-Magdaleena kirik.
Promenaadi ääres asuv Eesti Apostlik-Õigeusu pühakoda rajati 1852. aastal ning selle avamisel viibis ka suurvürstinna Maria Aleksandrovna. Tema soovil pühendati kirik püha Maria Magdaleenale. Tänaseks taastatud ja taas avatuna, pakub kirik külastajale võimalust kogeda õigeusu rahulikku ja väärikat õhustikku.
Kirik on avatud pühapäeviti teenistuse ajal. Erilise valguse loovad vitraažikunstnik Dolores Hoffmanni vitraažid, mis lisavad ruumile ainulaadse ilme. Maria-Magdaleena kirik seostub ka armastatud kunstniku Ilon Wiklandiga, kes elas lapsepõlves kirikumajas koos oma vanavanematega aadressil Linda 2.
Avasta Haapsalu lugu läbi ajaloo, kunsti ja vaimsuse – Maria-Magdaleena kirik on koht, mis puudutab hinge.
Päevamärgid, mis olid laevasõidu ohutust tagavad ja orienteerumist kergendavad tornikujulised ehitised kaldal või madalas vees, on ainulaadsed Eestis. Need maakividest ehitatud tervikkoonustornid on aastast 1910. Alumise märgi kõrgus maapinnast 7 m, ülemise märgi kõrgus 11,9 m, märkide vahekaugus 416 m. Ülemine päevamärk asub teel alumise päevamärgi juurde ning on eemalt vaadeldav. Kohalikust materjalist ehitatud päevamärkidel on tähtsus mere-kultuuriajaloo seisukohalt. Telise päevamärgid on riikliku muinsuskaitse all.
Autoga märkide juurde ei pääse, aga jalgsi ja jalgrattaga küll.
Avasta Kullamaa – paik, kus kohtuvad ajalugu, legendid ja kultuur!
13. sajandist pärit Kullamaa kirik kutsub tutvuma sajanditevanuse pärandiga. Kirikus väärivad vaatamist kantsel, lühtrid, orel, altarimaal, Heinrich Gösekeni mälestustahvel.j Võta aega, et märgata ajaloolisi detaile ja nautida pühakoja rahulikku õhkkonda.
Kirikuaias köidab pilku 1621. aastast pärit ratasrist kirjaga „Sitta Kodt Matz“. Rahvapärimuse järgi korjas Matz hobusepabulaid ja väetas nendega oma põldu. Rukis kasvas vägevaks ning mees sai sedavõrd jõukaks, et võis lasta end kirikuaeda matta.
Kirikuaias puhkab ka Eesti esimene professionaalne helilooja Rudolf Tobias (1873–1918).
Tule avasta Kullamaa lugusid ja leia Läänemaa ajaloost uusi üllatusi!
Uuemõisa mõis ja park – jalutuskäik ajaloo ja looduse keskel!
Haapsalu kesklinnast vaid paari kilomeetri kaugusel asub Uuemõisa mõis oma kauni pargiga. Tule rahulikule jalutuskäigule, naudi rohelust või veeda aktiivselt aega discgolfi mängides. Mõisapark pakub mõnusat vaheldust linnamelule nii perega seiklejatele kui ka looduse nautijatele.
Uuemõisa mõisat mainiti esmakordselt 1539. aastal piiskopimõisana. Hiljem kuulus see de la Gardie’dele ning viimane võõrandamiseelne omanik oli vürstinna Jevgenija Shahhovskaja. 1833. aastal rajatud kahekorruseline järelklassitsistlik peahoone sai 1920. aastatel arhitekt Karl Burmani projekti järgi pikad ühekorruselised tiibhooned, mis annavad mõisale iseloomuliku uhke ilme.
Praegu tegutseb mõisahoones Uuemõisa Lasteaed-Algkool ning Valge saal on hinnatud kontserdipaik. Igapäevaselt saavad külastajad mõisahoonet imetleda väljast, ühendades ajaloolise arhitektuuri vaatlemise jalutuskäigu või sõbraliku discgolfiringiga pargis.
Mirimart käsitöökauplus on armas kauplus Haapsalu vanalinnas.
Kauplusest leiad põnevat toodangut otse Eesti käsitöömeistrite töölaualt. Kaupluses pakutakse laias valikus kohalike puutöömeistrite toodangut, Eesti suveniire, keraamikat ja kingitusi. Lisaks leiad kauplusest mõnusaid kudumeid kohalikelt käsitöömeistritelt ja palju muud. Soeta endale või kingituseks mõnus soe meene kampsuni näol, kööki kaunis aksessuaar või vahva seltskonnamäng, mida hiljem kodus nautida.
Mirimart tootevalik on piisavalt suur, et siin leidub midagi igale ühele.
Haapsalu piiskopilinnus on 13. sajandist pärinev arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks.
Pealinnuses asuvas muuseumis on olulisel kohal linnuse enda ajalugu. Tutvustatakse linnuse ehituslugu, Haapsalu linna sündi ning Saare-Lääne piiskopkonna valitsejate ja sealsete elanike käekäiku. Selleks, et toonast aega paremini mõista, saab külastaja ise käed külge panna ja proovida erinevaid mehhanisme. Müüridel kulgevad käiguteed kutsuvad külastaja vaatama linnust ja maalilist Haapsalut täiesti uuelt, linna kõrgeimalt tasandilt.
Haeska Keraamika on keraamikatöökoda Matsalu lahe põhjakaldal, kus elab ja töötab keraamik Margit Mald.
Margiti looming toob argipäeva väikeseid rõõme: hommikukohv lemmiktassist, ühine söömaaeg kaunilt taldrikult või värsked lilled vaasis. Need on esemed, mida ei pea hoidma ainult erilisteks puhkudeks – nende võlu tuleb esile just igapäevases kasutuses.
Tule avarasse töökotta-stuudiosse, vaata loomingut lähemalt ja leia ese, mis kõnetab just sind. Võib-olla ootab siin sinu uus lemmiktass või kingitus inimesele, kes hindab käsitööd ja omanäolisi asju.
Vormsi on saar, kus sajandeid elasid rootslased. Varasemad teadaolevad dokumendid räägivad asustusest juba 13. sajandil. Vormsi oli rootsikeelne saar, kus näiteks 1934. aastal elas 2393 rootslast ning 122 eestlast.
Vormsi Talumuuseum on tüüpiline II maailmasõja eelne vormsirootslaste talu koos sellega kaasnevaga. Talu on taastatud vanade fotode ja kirjalike allikate abil ning loomulikult ka Vormsis sündinud ja sõja eest Rootsi põgenenud vormsilaste mälestuste põhjal.
Muuseumis on müügil Vormsi käsitöö, suveniirid ja Vormsi teemalised raamatud.
Haapsalu Kunstikooli galeriide tegevuse eesmärk on tutvustada Haapsalu Kunstikooli õpilaste, töötajate, vilistlaste, koostööpartnerite ja külaliskunstnike loomingut ning rikastada seeläbi Haapsalu ja Eesti kunstielu.
Haapsalu Kunstikoolil on näitusetegevuseks kasutada kolm eri tüüpi galeriid: maja-, hoovi- ja keldrigalerii. Majagalerii on avatud aastaringselt, hoovigalerii kevadest-sügiseni ja keldrigalerii vastavalt näitusegraafikule. Näitused vahetuvad üldjuhul 2-4 nädala tagant.