Tsaariaegne Risti veetorn kuulub Risti raudteejaama kompleksi juurde. Raudteejaam rajati koos raudteeliiniga 1904. aastal, aasta hiljem valmis jaamahoone ning veetorn rajati ilmselt samal ajajärgul.
Veetorni funktsiooniks oli auruvedurite veega varustamine. Torni ülaosas asus veepaak ehk reservuaar, alumisel korrusel aga veesoojendi ehk katel, millega soojendati torni vältimaks vee külmumist paagis.
Mööda ajaloolist keerdtreppi saab minna reservuaari juurde. Esimesel korrusel on võimalik tutvuda tolleaegsete töövahenditega ja näitusega, mis kirjeldab tööd veetornis.
Veetorni kõrval asub ka Risti küüditatute mälestusmärk, mis meenutab Eestit tabanud ränki ajaloosündmusi ja pakub vaikset mõttehetke.
Tule ja avasta Cyrillus Kreegi (1889–1962) mälestussammas Haapsalus!
Aime Kuulbuschi loodud taies asub Väikese Viigi kaldal helilooja endise kodumaja ees, paigas, kus valmis suurem osa tema loomingust. Kreek oli tõeline rahvaviiside kogumise ja seadete meister – ta talletas ligi 6000 viisi, sealhulgas eesti rahvalaule ja rannarootslaste meloodiaid. Kuigi avalikkusele näis, et ta suhtus kirikusse jahedalt, oli tema suurim “salategevus” just vaimuliku muusika komponeerimine, koraalikaanonite loomine ja rahvaviiside sidumine sügava koorikultuuriga.
Mälestusmärgi ümbrus on osa Haapsalu kaunist rannapromenaadist, kus meri, linnaruumi vaikus ja muusikaline pärand põimuvad. See on meditatiivne paik, mis kutsub peatuma, nautima loodust ja tunnetama Kreegi loomingut isegi siis, kui helid puuduvad. Jalutuskäik siia on ideaalne osa Haapsalu vanalinna ja kultuuripaikade avastamisest.
Haapsalu kaunil mereäärsel promenaadil seisab väärikas mälestusmärk Carl Abraham Hunniusele (1797–1851) – mehele, keda peetakse Haapsalu kuurordi rajajaks. Arstina märkas Hunnius kohalike elanike kommet leevendada tervisehädasid meremudaga ning asus selle ravitoimet teaduslikult uurima. Tema töö ja innukuse tulemusena avati 1825. aastal Haapsalus esimene mudaravila, mis pani aluse linna kujunemisele tuntud kuurortlinnaks.
Mudaravi tõi Haapsallu juba 19. sajandil hulgaliselt suvitajaid ning linna külastasid ka Vene tsaarid Nikolai I, Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II oma peredega.
Hunniuse monumendi juures jalutades saab mõelda ajale, mil siinne vaikne linn muutus tänu tema pühendumusele keiserlikuks puhkusepärliks. Tänapäeval on mudaravi traditsioon elujõuline ning seda saab kogeda kaasaegsetes spaades, näiteks Hestia ja Fra Mare hotellides. Hunniuse pärand elab edasi igas Haapsalu mudaravis, mis tervist ja heaolu kingib.
Ridala kirik on üks Läänemaa silmapaistvamaid sakraalehitisi ja tõeline keskaegse arhitektuuri pärl. See 13. saj Maarja Magdaleenale pühitsetud kirik on kunstiväärtuslik oma harukordsete detailide poolest. Ehkki hoonel puudub tavapärane kõrge kellatorn, võlub ta külastajat oma arhailise ja jõulise ilmega.
Kiriku sisemusest leiab väärtuslikke keskaegseid maalinguid ning pilkupüüdva altari. Väga eriline on võidukaaregrupp, kus kujutatakse Kristust ristil koos Maarja ja Johannese figuuridega ning barokne kantsel.
Kirikaias väärivad tähelepanu trapetsikujulised hauatähised päikeseratta ja elupuumotiividega – need on Eesti vanimate hulka kuuluvad mälestusmärgid. Samuti leiab kiriku peasissepääsu lähedalt kaks massiivset kiviristi, mis kannavad endas sajanditevälist jõudu ja sümboolikat. Kirikuaias on ka mänguväljak lastele.
Huvitav teada: kohaliku rahvajutu järgi ei kavatsenud kirikut ehitada mitte kogudus, vaid üks hiiglasneiu, kes tahtis endale hoopis elumaja püstitada!
Maailmakuulus Vene helilooja Pjotr Tšaikovski puhkas Haapsalus 1867. a. Tema auks püstitati mälestuspink Šokolaadi Promenaadile, kus maestro armastanud kaldalt päikesetõusu jälgida ja luikesid imetleda.
Huvitav teada: Haapsalus jätkas Tšaikovski tööd ooperi “Vojevood” kallal ja kirjutas klaveritsükli “Souvenir de Hapsal”. Kuulnud eesti rahvalaulu “Kallis Mari”, kasutas ta meloodiat hiljem oma kuulsas VI sümfoonias, viisijupi algusnoodid raiuti ka dolomiitkivist mälestuspingile. Praegu on pink varustatud tehnilise lahendusega, mille abil saad kuulata muusikat ja infot heliloojast.
Vormsi Püha Olavi kiriku kõrval asuv Vormsi kalmistu on Eestis omapärasemaid ja ainulaadsemaid. Vanemas osas leiad hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngasriste, säilinud on kogunisti üle 330 rõngasristi ning palju tavapärase kujuga riste.
Huvitav teada: Kirikaias on kaks mälestuskivi – eestirootslasest kultuuritegelasele Hans Pöhlile ning Rootsi misjonärile Österblomile, kes saare usulises elus põhjalikke muutusi kaasa tõid. Otsi üles vanim säilinud hauatähis kalmistul, aastaarvuga 1743. Kirikaiast väljas on üks väheseid kogu nõukogude aja omal kohal seisnud vabadussambaid Eestis.
Amii on Eestis sündinud küünalde bränd, mille koduks on Haapsalu kuurortlinn – ja meil on hea meel teiega oma lugu jagada.
Igal osalejal valmib üks algusest lõpuni ise tehtud sojavahast lõhnaküünal. Valikus on erinevad lõhnad ja värvid. Küünalde tegemise käigus jagame küünalde valmistamise ja põletamise nippe. Seni kuni küünlad hanguvad, teeme ringkäigu tootmisruumides.
Küünalde valamise töötuba sobib mistahes ürituse täiustamiseks, nii lastele kui täiskasvanutele ja osalemine ei vaja eelnevat kogemust.
Amii töötoad toimuvad eeltellimisel, minimaalne osalejate arv on 8.
Haapsalu südames ootab sind ajalooline pärl: Maria-Magdaleena kirik.
Promenaadi ääres asuv Eesti Apostlik-Õigeusu pühakoda rajati 1852. aastal ning selle avamisel viibis ka suurvürstinna Maria Aleksandrovna. Tema soovil pühendati kirik püha Maria Magdaleenale. Tänaseks taastatud ja taas avatuna, pakub kirik külastajale võimalust kogeda õigeusu rahulikku ja väärikat õhustikku.
Kirik on avatud pühapäeviti teenistuse ajal. Erilise valguse loovad vitraažikunstnik Dolores Hoffmanni vitraažid, mis lisavad ruumile ainulaadse ilme. Maria-Magdaleena kirik seostub ka armastatud kunstniku Ilon Wiklandiga, kes elas lapsepõlves kirikumajas koos oma vanavanematega aadressil Linda 2.
Avasta Haapsalu lugu läbi ajaloo, kunsti ja vaimsuse – Maria-Magdaleena kirik on koht, mis puudutab hinge.
Päevamärgid, mis olid laevasõidu ohutust tagavad ja orienteerumist kergendavad tornikujulised ehitised kaldal või madalas vees, on ainulaadsed Eestis. Need maakividest ehitatud tervikkoonustornid on aastast 1910. Alumise märgi kõrgus maapinnast 7 m, ülemise märgi kõrgus 11,9 m, märkide vahekaugus 416 m. Ülemine päevamärk asub teel alumise päevamärgi juurde ning on eemalt vaadeldav. Kohalikust materjalist ehitatud päevamärkidel on tähtsus mere-kultuuriajaloo seisukohalt. Telise päevamärgid on riikliku muinsuskaitse all.
Autoga märkide juurde ei pääse, aga jalgsi ja jalgrattaga küll.
Avasta Kullamaa – paik, kus kohtuvad ajalugu, legendid ja kultuur!
13. sajandist pärit Kullamaa kirik kutsub tutvuma sajanditevanuse pärandiga. Kirikus väärivad vaatamist kantsel, lühtrid, orel, altarimaal, Heinrich Gösekeni mälestustahvel.j Võta aega, et märgata ajaloolisi detaile ja nautida pühakoja rahulikku õhkkonda.
Kirikuaias köidab pilku 1621. aastast pärit ratasrist kirjaga „Sitta Kodt Matz“. Rahvapärimuse järgi korjas Matz hobusepabulaid ja väetas nendega oma põldu. Rukis kasvas vägevaks ning mees sai sedavõrd jõukaks, et võis lasta end kirikuaeda matta.
Kirikuaias puhkab ka Eesti esimene professionaalne helilooja Rudolf Tobias (1873–1918).
Tule avasta Kullamaa lugusid ja leia Läänemaa ajaloost uusi üllatusi!
Uuemõisa mõis ja park – jalutuskäik ajaloo ja looduse keskel!
Haapsalu kesklinnast vaid paari kilomeetri kaugusel asub Uuemõisa mõis oma kauni pargiga. Tule rahulikule jalutuskäigule, naudi rohelust või veeda aktiivselt aega discgolfi mängides. Mõisapark pakub mõnusat vaheldust linnamelule nii perega seiklejatele kui ka looduse nautijatele.
Uuemõisa mõisat mainiti esmakordselt 1539. aastal piiskopimõisana. Hiljem kuulus see de la Gardie’dele ning viimane võõrandamiseelne omanik oli vürstinna Jevgenija Shahhovskaja. 1833. aastal rajatud kahekorruseline järelklassitsistlik peahoone sai 1920. aastatel arhitekt Karl Burmani projekti järgi pikad ühekorruselised tiibhooned, mis annavad mõisale iseloomuliku uhke ilme.
Praegu tegutseb mõisahoones Uuemõisa Lasteaed-Algkool ning Valge saal on hinnatud kontserdipaik. Igapäevaselt saavad külastajad mõisahoonet imetleda väljast, ühendades ajaloolise arhitektuuri vaatlemise jalutuskäigu või sõbraliku discgolfiringiga pargis.
Mirimart käsitöökauplus on armas kauplus Haapsalu vanalinnas.
Kauplusest leiad põnevat toodangut otse Eesti käsitöömeistrite töölaualt. Kaupluses pakutakse laias valikus kohalike puutöömeistrite toodangut, Eesti suveniire, keraamikat ja kingitusi. Lisaks leiad kauplusest mõnusaid kudumeid kohalikelt käsitöömeistritelt ja palju muud. Soeta endale või kingituseks mõnus soe meene kampsuni näol, kööki kaunis aksessuaar või vahva seltskonnamäng, mida hiljem kodus nautida.
Mirimart tootevalik on piisavalt suur, et siin leidub midagi igale ühele.