Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuigi täielikult ei valminud loss kunagi. Tegu on võimsa ehitisega, mis on peaaegu täpne koopia Saksamaal asuva Merseburgi lossist. Lossi ehitamise taga oli kurb armulugu:
Krahv Ungern-Sternberg armus Merseburgi lossihärra tütresse, kes oli lubanud kogu enda elu veeta Merseburgi lossis. Krahv lubas aga ehitada täpselt samasuguse lossi, millega lossihärra tütar nõustus. Lossi ehitustööd aga peatusid, kui krahvi armastatu ootamatult haigestus ja suri.
Tegu on müstiliste varemetega looduskaunis kohas, ühtlasi imeline koht pildistamiseks!
Haapsalu linna suvised tänavad on täis nostalgilist melu ja mere lõhna – ning nende vahel vurab rõõmsalt huvisõidurong Peetrike. Selle rõõmsa rongi saabumine paneb pea iga mööduja naeratama.
See väike, ent vapralt vurav rong viib reisijad rännakule läbi vanalinna ajaloohõnguliste tänavate, mööda pitsilistest verandadest ja rannatuule paitatud promenaadi. Peetrike ei kiirusta – ta annab aega hingata ja olla. Lastele on sõit seiklus, täiskasvanutele mälestuste retk lapsepõlve suvedesse. Reis algab ja lõpeb Haapsalu raudteejaamast, otse Raudtee- ja sidemuuseumi juurest. Täpsema suvise graafiku leiate mugavalt meie Facebooki lehelt.
Peetrike ei ole pelgalt rong – ta on Haapsalu sümbol, mis ühendab inimesi ja hetki.
Sõidupilet sisaldab Raudtee- ja sidemuusemi külastamist.
Tule ja hüppa rongi peale!
1896-97.a. valminud vana kalmistu abikirik pühitseti püha Neeva Aleksandri auks. Peterburi arhitekt A.F. Krassovski projekti järgi lisandus Moskva stiilis telkkatus väikese sibulkupliga ja eeskoda kellatorniga.
Algne, akadeemik Šaubi joonise järgi valminud ikonostaas, on praegu Kiviõli õigeusu kirikus, kuhu ta viidi pärast kiriku sulgemist 1962.
Kalmistukirikut kasutati aastaringselt matmiskirikuna. 20 saj. keskel ehitati kirikusse ahi ning siis kasutati kirikut talvekirikuna. Hetkel tegutseb selles Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Haapsalu Maarja Magdaleena (Neeva Aleksandri) kogudus.
Väikese Viigi kaldal, Hestia Hotel Haapsalu ees, kohtad Juhan Raudsepa skulptuuri „Kepimurdja”, mis jutustab loo Haapsalust, kui tervist ja uut jõudu andvast kuurortlinnast.
Skulptuur kujutab siin tervenenud inimest, kes murrab pooleks talle tarbetuks muutunud jalutuskepi. See on lihtne, kuid kõnekas sümbol paranemisest, lootusest ja taas leitud liikumisrõõmust.
Huvitav teada: ka skulptuuril endal on tulnud läbi teha omamoodi tervenemine. 1992. aastal varastati „Kepimurdja” ja saeti neljaks tükiks. Varaste pettumuseks osutus kuju seest õõnsaks ning nad müüsid selle maha. Õnneks saadi tükid kätte ja skulptuur taastati endisel kujul.
Nii seisab „Kepimurdja” taas Viigi kaldal – meenutades, et mõnikord saab ka tükkideks läinud loo uuesti tervikuks liita.
Haapsalu Jaani kirik, viljaaidast ümber ehitatud linnakirik, mida esmakordselt kirjasõnas on mainitud aastal 1513, on alates 1524. aastast katkematult tegutsenud luterlik kirik. Kirikus asub 1630. aastal Joachim Winteri loodud kivist altarisein, mis on haruldane kogu Põhja-Euroopas. Samuti on erandlik selle keskne teema, kõrgreljeefina kujutatud „Kristus Ketsemani aias”. Altari ees maas on esimese teadaoleva õpetaja Joachim Jacobi (1581–1587) hauaplaat. Barokk-stiilis puitnikerdustega kantsel on aastast 1707. Kiriku tornis lööb kaks kella, millest vanem on aastast 1590.
Puidust pärl!
18. sajandist pärit Nõva Püha Olevi kirik on üks erilisemaid ja kaunimini säilinud puukirikuid Eestis.
Õdus rannakabeli stiil, eraldi kujundusega meeste ja naiste pingid ning hoone ajalooline atmosfäär loovad tunde, nagu astuksid ajas tagasi. Renoveeritud interjöör peegeldab 19. sajandi algset ilmet ning kiriku suurimaks uhkuseks on haruldased 1836. aasta pseudovitraažid – värvilised pärgamendipildid, mis jätavad mulje ehtsast vitraažist. Selliseid pabervitraaže on säilinud väga vähe nii Eestis kui ka Euroopas.
Kirikus saab näha mitut kunstiteost, sealhulgas altarimaali „Tulge minu juurde“ ja varasemat altarimaali „Kolgata“. Eriliseks teeb paiga ka kohaliku meistri Kustas Targamaa valmistatud orel ning Eesti vanim säilinud puidust ratasrist. Kirikutorni kaks kella annavad paigale piduliku ja ajatu kõla.
Kirikust vaid mõne sammu kaugusel asub Vabadussõja mälestusmärk, mis kannab Nõva kandi sõdades langenute nimesid ja meenutab paiga ajalugu ning inimeste julgust
Luuletaja Ernst Enno (1875–1934) oli üks eesti sümbolismi silmapaistvamaid esindajaid, kelle loomingusse kuuluvad nii filosoofilised luuletused kui ka armastatud lastelaulud. 1919. aastal tuli ta Haapsallu, kui temast sai Läänemaa koolinõunik. Kuigi see aeg ei olnud tema poeetilise loomingu kõrgperiood, sündisid just Haapsalus mitmed tema kaunimad ja lihtsuses helisevad lastelaulud, mis on tänaseni tuttavad nii koolilastele kui ka koorilaulude kaudu laiemale avalikkusele.
Haapsalu kaldapealsel asuv Ernst Enno nimeline park koos mälestussambaga pakub vaikset ja väärikat kohta, kus meenutada tema loomingut ja elu. Monumendi autor on tunnustatud skulptor Roman Haavamägi, kelle tööd on lahutamatult seotud Haapsalu linnapildiga.
Huvitav teada: Ernst Enno viimne puhkepaik on Haapsalu Vanal kalmistul. Sealsete põlispuude all on maetud veel mitmeid tuntud Eesti kultuuritegelasi, mis teeb kalmistust omamoodi kultuuriloolise jalutustee.
Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu. 1930. a veetis ta siin oma noorusaastad, elades vanavanemate juures armsas kollases majas Linda ja Rüütli tänava nurgal. Just selles väikelinna miljöös sündis tema sügav side Haapsalu tänavate, puitmajade ja mereäärse atmosfääriga, mis hiljem leidis tee tema joonistustesse. Wikland emigreerus 1944. aastal Rootsi, kuid lapsepõlve mälestused jäid teda saatma kogu elu. Tema loomingus peegelduvad tihti Haapsalu tuttavad motiivid – lossimüür, vanad puumajad jaamahoone ümbruses ning hubane väikelinna õhustik.
Huvitav teada: Wikland kinkis Haapsalule ligi 800 originaaljoonistust, mida saab imetleda kõrvaltänavas asuvas galeriis. Seal asub ka laste seas armastatud Iloni Imedemaa – mänguline teemapark, kus avastamist ja fantaasiat jätkub nii suurtele kui väikestele.
Haapsalu mereäärsel Promenaadil asub omanäoline päikesekell, mille on loonud tuntud kunstnik Roman Haavamäe. See pole pelgalt aja mõõtmise vahend, vaid ka sümboolne kunstiteos – kella tahkudel on kujutatud inimese eluteed alates mänglevast lapsest kuni kepile toetuva raugani.
Päikesekell kutsub jalutajaid peatuma ja mõtlema elu mööduvusele, ent samas nautima igat hetke, mida meri ja kaunis jalutuskoht pakuvad.
Promenaadil kõndides tasub tähele panna ka Haavamäe teisi loomingulisi lahendusi: dekoratiivseid dolomiidist trepistikke, uhkeid sambaid ja ehistreppe, mis viivad otse merre mõlemal pool ajaloolist Kuursaali. Need annavad kogu alale piduliku ja romantilise meeleolu ning on fotograafide seas armastatud paigad.
Päikesekell ise näitab kohalikku päikeseaega, mis erineb suveajast ligi poolteist tundi – proovi järele, kas sinu kell on sama täpne!
Tsaariaegne Risti veetorn kuulub Risti raudteejaama kompleksi juurde. Raudteejaam rajati koos raudteeliiniga 1904. aastal, aasta hiljem valmis jaamahoone ning veetorn rajati ilmselt samal ajajärgul.
Veetorni funktsiooniks oli auruvedurite veega varustamine. Torni ülaosas asus veepaak ehk reservuaar, alumisel korrusel aga veesoojendi ehk katel, millega soojendati torni vältimaks vee külmumist paagis.
Mööda ajaloolist keerdtreppi saab minna reservuaari juurde. Esimesel korrusel on võimalik tutvuda tolleaegsete töövahenditega ja näitusega, mis kirjeldab tööd veetornis.
Veetorni kõrval asub ka Risti küüditatute mälestusmärk, mis meenutab Eestit tabanud ränki ajaloosündmusi ja pakub vaikset mõttehetke.
Tule ja avasta Cyrillus Kreegi (1889–1962) mälestussammas Haapsalus!
Aime Kuulbuschi loodud taies asub Väikese Viigi kaldal helilooja endise kodumaja ees, paigas, kus valmis suurem osa tema loomingust. Kreek oli tõeline rahvaviiside kogumise ja seadete meister – ta talletas ligi 6000 viisi, sealhulgas eesti rahvalaule ja rannarootslaste meloodiaid. Kuigi avalikkusele näis, et ta suhtus kirikusse jahedalt, oli tema suurim “salategevus” just vaimuliku muusika komponeerimine, koraalikaanonite loomine ja rahvaviiside sidumine sügava koorikultuuriga.
Mälestusmärgi ümbrus on osa Haapsalu kaunist rannapromenaadist, kus meri, linnaruumi vaikus ja muusikaline pärand põimuvad. See on meditatiivne paik, mis kutsub peatuma, nautima loodust ja tunnetama Kreegi loomingut isegi siis, kui helid puuduvad. Jalutuskäik siia on ideaalne osa Haapsalu vanalinna ja kultuuripaikade avastamisest.
Haapsalu kaunil mereäärsel promenaadil seisab väärikas mälestusmärk Carl Abraham Hunniusele (1797–1851) – mehele, keda peetakse Haapsalu kuurordi rajajaks. Arstina märkas Hunnius kohalike elanike kommet leevendada tervisehädasid meremudaga ning asus selle ravitoimet teaduslikult uurima. Tema töö ja innukuse tulemusena avati 1825. aastal Haapsalus esimene mudaravila, mis pani aluse linna kujunemisele tuntud kuurortlinnaks.
Mudaravi tõi Haapsallu juba 19. sajandil hulgaliselt suvitajaid ning linna külastasid ka Vene tsaarid Nikolai I, Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II oma peredega.
Hunniuse monumendi juures jalutades saab mõelda ajale, mil siinne vaikne linn muutus tänu tema pühendumusele keiserlikuks puhkusepärliks. Tänapäeval on mudaravi traditsioon elujõuline ning seda saab kogeda kaasaegsetes spaades, näiteks Hestia ja Fra Mare hotellides. Hunniuse pärand elab edasi igas Haapsalu mudaravis, mis tervist ja heaolu kingib.