Tervis Läänemaalt

Rahvajutu järgi olevat noor kreisiarst Carl Abraham Hunnius 19. sajandi alguses Haapsallu tulles märganud, et kohalikud inimesed vannitasid soojas meremudas oma reumahaigeid liikmeid ja ütlesid, et see aitab. Nii lasi Hunnius muda koostist uurida ja selgus, et tõepoolest on Haapsalu meremudal raviv toime. Nii sai alguse Haapsalu kuurort.

Tegelikult ulatuvad esimesed teated mudavannidest Haapsalu avalikes saunades juba Hunniuse-eelsesse aega. Praeguseks on Haapsalu meremuda üks Eesti kõige enam läbiuuritud mudasid ja igal aastal tuleb Haapsallu sadu, kui mitte tuhandeid inimesi, et kohalikes spaades mudamähistega oma tervist turgutada. Kuid muda kõrval on läbi aegade peetud tervistavad ka siinset värsket õhku ja merevett.

Värsket õhku Läänemaal jagub, sest mets katab maakonnast 44%. Värskes õhus liikumiseks on mitmele pool Läänemaa on rajatud terviseradu, näiteks Haapsalu lähedale Paralepa parkmetsa või Paliverre, kus kerkimas turismi- ja tervisespordikeskus. Vana raudteetammi pidi kulgevat 60 km pikkust terviseteed pidi saab liikuda Haapsalust Riisiperre. Mitmel pool on välja ehitatud kergliiklusteid.

Nii Haapsalus kui mujal maakonnas on aasta-aastalt ehitatud ja korrastatud spordirajatisi – võimlaid, staadione, jõusaale ja pallimänguplatse. Spaahotellide veekeskuste kõrval saab veemõnusid nautida ka Haapsalu veekeskuses

Uusim mood Läänemaal on joogaharrastus. Joogatunde korraldatakse eri stiilides ja raskusastmetes. Kindlasti on jooga populaarsust suurendanud 2012. aastal Haapsalus esmakordselt toimunud joogafestival, mis tõi linna tuhandeid joogaharrastajaid.

Ilm

Õhk:
-

Ilm täpsemalt

Broneeri majutus

Kalender

November 2017
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30
Euroopa Regionaalarengu Fond