Läänemaa loodus

Läänemaa on madal, pika ja käänulise rannajoone, roostunud merelahtede ja kadakaste rannakarjamaadega maa. Madal rannikumeri ja avarad rannaniidud on soodne rändepeatuspaik Lääne-Euroopas talvituvatele ja Arktikas pesitsevatele lindudele.

Läänemaa looduse üks pärl on 48 610 ha suurune Matsalu rahvuspark, mis on Euroopa suurim ja liigirikkaim rändlindude pesitsus- ja peatuskoht. Kuid linnuvaatluseks ei pea ainult Matsallu sõitma, seda võib teha ka Eesti loodepoolseimas tipus Põõsaspea neemel, kus kohtuvad kaks lõuna poolt tulevat lindude rändeteed. Samuti Haapsalu Tagalahe ümbruses, mis on suuremal osal aastast linnustiku mõttes liigrikkaim vaatluskoht.

Läänemaad iseloomustavad ka suured soomassiivid, millest üks suuremaid on Marimetsa raba, samuti avarad rannaniidud ja puisniidud haruldaste käpalistega. Läänemaa lubjarikkal pinnasel kasvab suur hulk mujal Eestis vähelevinud taimeliike. Laelatu puisniidul on näiteks ühelt ruutmeetrilt loendatud 76 liiki soontaimi.

Kuid Läänemaal on ka kõrgemaid kohti nagu Osmussaare ja Kukeranna pankrannik, Salevere Salumägi, Kirbla ja Pullapää astang.

Ebatavaliselt suur on Läänemaal lehtmetsade osakaal, okasmetsad levivad peamiselt maakonna põhjaosas, pakkudes kopsudele kosutust ja seene- ja marjakorvile täidet.

Et linnainimest loodusele lähemale tuua, on mitmele poole on rajatud matkaradu, lõkke– ja telkimiskohti.
Loodusega lähemalt tutvumiseks on maakonnas kaks RMK looduskeskust – Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel ja Nõval.
 

Loodusreiside korraldajad Läänemaal leiate siit.

Tutvu Matsalu Rahvuspargi maastiku ning taime- ja loomariigiga Interaktiivse Teejuhi kaudu.

Ilm

Õhk:
-

Ilm täpsemalt

Broneeri majutus

Kalender

Juuli 2017
1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30
31
Euroopa Regionaalarengu Fond