Läänemaa

Matsalu lahe põhjakallas on loodushuviliste lemmikpaik. Sealset Haeska linnutorni peetakse parimaks omataoliseks Põhja-Euroopas. Torni ümbruse rannaniidud ja madalaveeline laht on eriti kevadel üks rändlindude meelispeatuspaik — mais võib siin näha toitumas tuhandeid valgepõsk–laglesid ja hanesid.

Puise, Kiideva ja Haeska on traditsioonilised kalurikülad, kust kalurid tänapäevalgi lähevad hommikuti merele kala nõutama.

Kultuurituristide lemmik on kindlasti arhailine Ridala Maarja Magdaleena kirik oma seinamaalingute ja kirikaias olevate trapetsikujuliste hauatähistega. Samuti omapärase arhitektuuriga Ungru lossi varemed, mis moodustavad kontrasti kõrvalasuva nõukogudeaegse sõjaväelennuväljaga.

Noarootsi

Noarootsi pärl on siinne loodus ja neli riiklikku kaitseala: Nõva ja Osmussaare maastikukaitsealad ning Silma ja Leidissoo looduskaitsealad.

Noarootsi aladesse jääb ka Osmussaar (Odensholm) 481 ha.

Noarootsi, see on mereäärsed liivaluited, männimetsad ja luitevallide vahelised sooalad; see on rannaroostik ja kaunid laulvate liivadega rannad. Külasiltidelt vaatavad vastu sellised sõnapaarid nagu Pürksi/ Birkas või Saare/ Lyckholm ja ka eestikeelsete kohanimede seas võib leida sõnu, mis on pärit vanast rannarootsi murdest ja tähendavad sadamakohta, maasäärt või umblahte. Noarootsi – see on mereliste maa.

II maailmasõjani oli Noarootsi asustatud eestirootslastega, kes saabusid eesti rannikualale ja saartele 13. sajandil peamiselt Soome kaudu. Erinevalt eesti talupoegadest elasid rannarootslased nn rootsi õiguse järgi, mis tagas neile vabaduse ja privileegid.

Nõva

Nõva – see tähendab ulatuslikke soolaamasid, mitmeid väikejärvi ning suuri marja- ja seenerikkad metsamassiive. Siinne kilomeetrite pikkune laulvate liivadega rannik on Eesti parimaid supelrandu.

Nõva maastikukaitseala, Läänemaa Suursoo maastikukaitseala ja Leidissoo looduskaitseala oma suurte luitemännikute, soode ja rabadega on koduks arvukatele ulukitele: ilvestele, huntidele, põtradele ja karudele. Siinse linnuriigi uhkuseks on sookured, luiged, tedred, metsised ja kotkad. Lindude rändeperioodil lendab siit läbi tuhendeid arktilisi veelinde. Jäävabas meres talvituvad aulid, sõtkad ja luiged. Nõva meri on lestameri.

Eesti looderannik, sealhulgas Nõva on eriline paik nii Eestis kui Euroopas – see on maa, mis pärast viimast jääaega on kerkinud 110 m.

Nõva rändavate suudmetega liivamaa jõgedel on maalilised, kohati läbi luidete kaevatud kanjonilaadsed sängid. Nõva Olevi kirik on üks väikseimaid puukirikuid Eestis.

Lääne-Nigula

Lääne-Nigula saab uhkeldada maakonna kõrgeimate tippudega. Paliveres asuv Pikajalamägi (51 m) tähistab umbes 11 000 aasta tagust rannajoont. Siinsed nõlvad on maakonna parimad suusamäed, kus jagub tegevust igal aastaajal. Läheduses asuv Taebla jõgi on liivaluidetesse uuristanud kauni ürgoru. Naabruses asuv Kuliste aas oma laulutamme ja laulutrepiga oli populaarne jaanikute plats juba esimesel vabariigi ajal.

Läheduses asuv Salajõe maastikukaitseala -karstiala, kus kurisudes neelduv jõgi väljub 600 m pärast Tiberna tõusuallikana. Lääne-Nigula vallas asub ka kaunis Silma looduskaitseala.

Arheoloogiamälestistest asuvad Lääne-Nigulas Poola kuninga haud Vedra külas, Keedika Linnamägi Keedika külas, Iiatsi kivikalme Vedra külas Männiku talust 100 m põhja pool ja Uugla kivikalmed.

14. sajandist pärinev Lääne-Nigula kirik tähistab olulist kihelkonnakeskust. Kirikus on koopiad Leonardo da Vinci suurteostest. Koela külas asub 1987. aastal asutatud talumuuseum.

1917. aastal ostis Ants Laikmaa Kadarpiku külas poole Tammiku talust, kuhu 1920. aastatel hakkas kodu rajama. 1932. aastal sulges ta Tallinnas ateljeekooli ja koliski Lääne-Nigulasse, kus oli valminud Eestis ainulaadne rahvusromantilises stiilis tõeline kunstniku maja. Päris valmis maja ei saanudki – 19. novembril 1942 Laikmaa suri. Ta maeti enda rajatud 7 ha suurusesse parki maja juures. Pargis on enam kui 250 taime- ja puuliiki ning kunstniku enda istutatud üheksa nimelist tamme, mis on pühendatud Marie Underile, Friedebert Tuglasele jt. Kunstniku kodumaja on nüüd Läänemaa muuseumi filiaalina tegutsev majamuuseum.

Läbi Võntküla Haapsalu poole sõitja märkab kindlasti tee ääres posti otsas asuvat kurepesa. Kohaliku traditsiooni järgi tuli järelkasvu kindlustamiseks pruutpaaril posti külge pulmalint siduda. Mida kangem peigmees, seda kõrgemale lint seoti.

Risti alevikus olev ristmik ja juba esimesest vabariigi ajast pärit pood on populaarse filmi “Keskpäevane praam” alguskaadrites, Risti raudteejaamas astus pärast pikka võõrsilolekut rongist maha isand Toots filmis “Suvi” ja maanteeserva küündivas Õmma rabas on üles võetud Sherlock Holmes filmis “Baskerville`i koer”.

Piirsalus aga suvitas Anton Hansen Tammsaare ja siinsest elust-olust ammutas ta inspiratsiooni oma lühijuttude triloogia tarvis: “Rahaauk”, “Vanad ja noored” ning “Kaks paari ja üksainus”.

Kullamaa

Kullamaa linnust mainitakse esmakordselt 1236. aastal kui orduvägi vallutas 1234. aastal Saare-Lääne piiskopi asetäitja Johannes de Lode poolt  Kullamaa muinaslinnuse (Rohumägi) asemele rajatud feodaalilinnuse (Castrum Goldenbeke).

14. sajandi alguses rajas perekond Lode Koluverre (arvatavasti samasse kohta) suur nelinurkse põhiplaaniga tornlinnuse. Koluvere lossi ja mõisa praegune kuju pärineb 16. sajandist.

Loss on läbi aegade kuulunud Saare-Lääne piiskopkonnale, rootsi kindralleitnandile Fr. von Loewenile, Vene keisrinna Katariina II favoriidile Grigori Orlovile, feldmarssal Fr. W. von Buxhoevdenile.

Kullamaa Johannese kirik valmis algsel kujul arvatavasti 13. sajandi lõpul. Kullamaa kirikaias pakub huvi Eesti vanim ratasrist aastast 1621. Ristil on kiri “Sitta Kodt MatZ”. Legendi järgi korjas Mats hobusepabulaid, väetas nendega põldu, kasvatas vägevat rukist ja sai rikkaks meheks. Arvatakse ka, et kiri on rannarootsi murdes ja tähendab hoopis: “Siin puhkab Jumala rahus Mats.”

Kullamaa kirikusse ja kalmistule on maetud mitmeid tuntud ja kuulsaid inimesi, nende hulgas Württenbergi printsess Augusta Carolina, piiblitõlkija ja kirjamees Heinrich Göseken, kunstnik Fr. Ludvig von Maydell, helilooja Rudolf Tobias, tuntud ühiskonnategelane Hans Habermann, näitleja Aare Laanemets, muusik Rein Samet jt.

Salapärased metsarajakesed viivad Marimetsa soosse ja  avastama iidseid külateid.