10 põhjust, miks tulla Läänemaale?

1. Läänemaa – linnuvaatlejate paradiis

Mööda Eesti läänerannikut kulgeb Arktikas pesitsevate lindude rändetee. Läänemaal asub rahvusvaheliselt tuntuim ja Euroopa suuremaid linnukaitsealasid Matsalu Rahvuspark. Igal kevadel ja sügisel rändab sealt läbi sadu tuhandeid veelinde, kellest paljud on valinud Matsalu ka pesitsuspaigaks. Varakevadel peatuvad Matsalu lahel tuhanded väike-, laulu- ja kühmnokkluiged, rannaniitudele kogunevad toituma haned, mitut liiki kurvitsalised ja hiigelsuured valgepõsk-laglede parved. Kel kannatlikku meelt ja hea optika võib avastada ka väga ilusa ja Eestis haruldase punakael-lagle.

Foto: Olev Mihkelmaa

2. Põhja-Läänemaa kaunid rannad ja marjametsad

Põhja-Läänemaal, Nõva ja Noarootsi kandis on kilomeetrite pikkused liivarannad, kus saab end mõnusasti sisse seada ja segamatult suve nautida. Nõva rannad on kuulsad oma laulvate liivade poolest. Kui rannas peesitamisest tüdimus tuleb, võib võtta ette retke ümbritsevasse metsa, mis on tuntud oma marja- ja seenerohkuse poolest. 

Foto: Sven Zacek

Foto: Visit Estonia

3. Osmussaar

Osmussaar (Odensholm) on saar, mis pakub huvi nii linnuvaatlejatele, ajaloohuvilistele, loodushuvilistele ja ka lihtsalt puhkajatele. Huvi pakub saar ka sukeldujatele, sest Osmussaarest kirdes asub Eesti suurim ja vanim meteoriidikraater Neugrundi ja lisaks on saare rannavetes palju laevavrakke. Pisike saar on rikas nii rannarootsi kui ka militaarajaloo poolest. Saare geoloogiliste objektide, linnuriigi ja ajaloo väärtustamiseks on moodustatud Osmussaare maastikukaitseala. Saare pindala on 483 ha, pikkus 4,6 ja laius 1,3 km, rannajoone pikkus on 14 km ja suurim kõrgus merepinnast 8,2 m. 

Foto: Puhka Eestis

4. Rannarootslaste jälgedes

Eestirootslased ehk rannarootslased on elanud Loode- ja Põhja-Eesti rannikul ning läänepoolsetel saartel nagu Vormsi (Ormsö), Osmussaar (Odensholm) ja Noarootsi (Nuckö) enam kui tuhat aastat. Rannarootslased jäid oma isoleeritud asualade, privileegide ja keelebarjääri tõttu aastasadadeks üsna suletud kogukonnaks, kus kujunes välja omanäoline keel ja kultuur. II maailmasõja ajal oli enamik eestirootslasi sunnitud oma kodu jätma ja Rootsi põgenema. Rannarootsi kultuuri järjepidevuse hoidmisega tegelevad täna mitmed asutused ja seltsid, õpetades keelt ning tutvustades vanu kombeid ja tolleaegset tarbekunsti. 

Foto: Puhka Eestis

5. Vorsmi saar

Eesti suuruselt neljas saar on oma nime saanud rootsikeelsest nimest Ormsö “ussisaar”. Ajalooliselt oli Vormsi asustatud rannarootslastega, nõukogude okupatsiooni ajal oli saar suletud piirkond ja niisama uudishimulikud sinna ei pääsenud. Saare peamine ajaloo- ja kultuurimälestis on Vormsi Püha Olavi kirik, mille kõrval asuval kalmistul on üks maailma suurimaid säilinud pae- ja liivakivist rõngasristide kogum. Vormsi saare maastikukaitseala kätkeb endas liigirikast loodust, looduslikke ja poollooduslikke maastikke ja kooslusi ning rikkalikku pärandkultuuri. Vormsi ranniku rahvusvahelise tähtsusega linnualad Hullo ja Sviby lahed ning Hari kurk koos rannaniitude ja laidudega on hinnatud Inglise Kuningliku linnukaitseseltsi uurimisalaks. 

Foto: Puhka Eestis

6. Keskaegsed kirikud

Läänemaa ühelöövilised kirikud kuuluvad Eesti vanimate hulka, enamik neist on ehitatud 13.-14. sajandil. Kirikute ehitamiseks on kasutatud kohalikku paekivi ja mitmes neist on näha keskaegsete seinamaalingute jälgi. Ridala, Karuse ja Hanila kirikus ja kirikaias kohtab aga unikaalseid trapetsikujulisi hauaplaate, mille vanuses pole kunstiajaloolased veel kindlalt kokkuleppele jõudnud. 

7. Militaarajalugu

 Piiriäärse alana oli üsna suur osa Läänemaast nõukogude ajal piiritsoon, kuhu pääses vaid vastava loaga. Mitmele poole Läänemaale rajati nõukogude ajal sõjaväebaase, millest enamik pole uut kasutust leidnud ja laguneb. Suurimad neist on Kiltsi lennuväli, mis paistab kätte Haapsalu-Rohuküla teelt ja Piirsalu metsa peidetud raketibaas.

Foto: Puhka Eestis

8. Mitmekesine loodus

Põhja-Läänemaa on tuntud liivarandade ja männimetsade poolest, rannikust veidi kaugemal on soiseid alasid ning Lõuna-Läänemaale jääb Matsalu rahvuspark, kus saab näha rannaniite, luhta, loopealseid, kadastike, puisniite ja roostikku. Loodusega tutvumiseks on loodud mitmeid matkaradasid ning vaadet saab nautida vaatetornidest. Fotol Marimetsa raba.

9. Jääteed

Põhja-Läänemaa on tuntud liivarandade ja männimetsade poolest, rannikust veidi kaugemal on soiseid alasid ning Lõuna-Läänemaale jääb Matsalu rahvuspark, kus saab näha rannaniite, luhta, loopealseid, kadastike, puisniite ja roostikku. Loodusega tutvumiseks on loodud mitmeid matkaradasid ning vaadet saab nautida vaatetornidest. 

Foto: Arvo Tarmula

10. Maitsev toit

Mereäärsele piirkonnale kohasena on Läänemaa rahvas alati palju kala söönud, kuid tegeletud on ka köögivilja- ja loomakasvatusega. Kohaliku tooraine kasutamine on kohvikute ja restoranide seas aina populaarsem ning Läänemaa kohalikust toorainest valmistatud toitu saab nautida nii Haapsalus kui ka mujal Läänemaal asuvates kvaliteetsetes söögikohtades.

Foto: Hapsal Dietrich