10 põhjust, miks tulla Läänemaale

1. Läänemaa - linnuvaatlejate paradiis
Linnuvaatlejate paradiis. Olev Mihkelmaa

Mööda Eesti läänerannikut kulgeb Arktikas pesitsevate lindude rändetee. Läänemaal asub rahvusvaheliselt tuntuim ja Euroopa suuremaid linnukaitsealasid Matsalu Rahvuspark. Igal kevadel ja sügisel rändab sealt läbi sadu tuhandeid veelinde, kellest paljud on valinud Matsalu ka pesitsuspaigaks. Varakevadel peatuvad Matsalu lahel tuhanded väike-, laulu- ja kühmnokkluiged, rannaniitudele kogunevad toituma haned, mitut liiki kurvitsalised ja hiigelsuured valgepõsk-laglede parved. Kel kannatlikku meelt ja hea optika võib avastada ka väga ilusa ja Eestis haruldase punakael-lagle.

2. Põhja-Läänemaa kaunid rannad ja marjametsad
Põhja-Läänemaal, Nõva ja Noarootsi kandis on kilomeetrite pikkused liivarannad, kus saab end mõnusasti sisse seada ja segamatult suve nautida. Nõva rannad on kuulsad oma laulvate liivade poolest.
Kui rannas peesitamisest tüdimus tuleb, võib võtta ette retke ümbritsevasse metsa, mis on tuntud oma marja- ja seenerohkuse poolest. 

3. Eesti kaitstum maakond
Läänemaa eristub Eesti teistest maakondadest kordumatu looduse poolest. Suur osa Läänemaa loodusest on ühel või teisel moel kaitstud, suurema tähelepanu all on rannikupiirkonnad ja inimtegevusest rikkumata soostikud. Kokku on maakonnast kaitse all 23%. 13. kaitsealast suurim ja tuntuim on 1957. aastal loodud Matsalu rahvuspark oma linnuparadiisi ja matkaradadega. Kuid Laelatu puisniidul on ühelt ruutmeetrilt on loendatud 76 liiki soontaimi,
Osmussaare maastikukaitseala mitmekesine maastik pakub soostuvaid rannikulõukaid, kliburannavalle, alvareid, pankrannikut, rannaniite, laialehist metsa ning kadastikke.

4. Rannarootslaste jälgedes
Üks maa, kaks kultuuri. Heikki Avent

Eestirootslased ehk rannarootslased on elanud Loode- ja Põhja-Eesti rannikul ning läänepoolsetel saartel nagu Vormsi (Ormsö), Osmussaar (Odensholm) ja Noarootsi (Nuckö) enam kui tuhat aastat. Rannarootslased jäid oma isoleeritud asualade, privileegide ja keelebarjääri tõttu aastasadadeks üsna suletud kogukonnaks, kus kujunes välja omanäoline keel ja kultuur. II maailmasõja ajal oli enamik eestirootslasi sunnitud oma kodu jätma ja Rootsi põgenema. Rannarootsi kultuuri järjepidevuse hoidmisega tegelevad täna mitmed asutused ja seltsid, õpetades keelt ning tutvustades vanu kombeid ja tolleaegset tarbekunsti.

5. Vormsi saar
Rannarahvaste traditsioonid. Heikki Avent.

Eesti suuruselt neljas saar on oma nime saanud rootsikeelsest nimest Ormsö “ussisaar”. Ajalooliselt oli Vormsi asustatud rannarootslastega, nõukogude okupatsiooni ajal oli saar suletud piirkond ja niisama uudishimulikud sinna ei pääsenud. Saare peamine ajaloo- ja kultuurimälestis on Vormsi Püha Olavi kirik, mille kõrval asuval kalmistul on üks maailma suurimaid säilinud pae- ja liivakivist rõngasristide kogum. Vormsi saare maastikukaitseala kätkeb endas liigirikast loodust, looduslikke ja poollooduslikke maastikke ja kooslusi ning rikkalikku pärandkultuuri. Vormsi ranniku rahvusvahelise tähtsusega linnualad Hullo ja Sviby lahed ning Hari kurk koos rannaniitude ja laidudega on hinnatud Inglise Kuningliku linnukaitseseltsi uurimisalaks.

6. Keskaegsed kirikud
Ridala kirik. Heikki Avent

Läänemaa ühelöövilised kirikud kuuluvad Eesti vanimate hulka, enamik neist on ehitatud 13.-14. sajandil. Kirikute ehitamiseks on kasutatud kohalikku paekivi ja mitmes neist on näha keskaegsete seinamaalingute jälgi. Ridala, Karuse ja Hanila kirikus ja kirikaias kohtab aga unikaalseid trapetsikujulisi hauaplaate, mille vanuses pole kunstiajaloolased veel kindlalt kokkuleppele jõudnud.

7. Militaarajalugu
Piiriäärse alana oli üsna suur osa Läänemaast nõukogude ajal piiritsoon, kuhu pääses vaid vastava loaga. Mitmele poole Läänemaale rajati nõukogude ajal sõjaväebaase, millest enamik pole uut kasutust leidnud ja laguneb. Suurimad neist on Kiltsi lennuväli, mis paistab kätte Haapsalu-Rohuküla teelt ja Piirsalu metsa peidetud raketibaas.

8. Värav saartele
Läänemaast ei saa üle ega ümber kui on soovi sõita avastama Eesti suurimaid saari. Lõuna-Läänemaal asuvast Virtsu sadamast viib praam Muhusse ja Saaremaale, Haapsalu külje all asuvast Rohuküla sadamast pääseb aga Hiiumaale ja Vormsile.

9. Jääteed
Jäätee. Jane Möll

Korralikul talvel kaanetab jää madala rannikumere ja siis saab Haapsalu ümbruses unikaalse kogemuse autoga merejääl sõites. Jääteed Haapsalust Noarootsi ja Rohukülast Vormsile pole vaid ekstreemsusi harrastavale seiklejale, vaid on kohalikele elanikele eluliselt olulised. Nii lühendab üle Haapsalu tagalahe kulgev Noarootsi jäätee noarootslaste teekonda maakonnakeskusse mitmekümne kilomeetri võrra ja Vormsi jäätee annab vormsilastele vabaduse mandrile liikuda praamigraafikust sõltumata.

10. Lilltikand
Lõuna-Läänemaa rahvariideseelikud ja vaibad on kaunistatud imeliste uhkete lilltikanditega. Tekstiiliajaloolaste hinnangul on Läänemaa lilltikand isegi vanem kui kuulus Muhu tikand ja just läänlastelt õppisid muhu naised oma rõivaid lilltikandiga kaunistama.
Hanila muuseumis on Eesti väikeste muuseumite üks parimaid tekstiilikollektsioone, kus saab hea ülevaate Läänemaa naiste näputööoskusest.

Ilm

Õhk:
-

Ilm täpsemalt

Broneeri majutus

Kalender

Juuli 2017
1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30
31
Euroopa Regionaalarengu Fond