Vormsi

Vormsi

Rannarootsi alade tõeline looduspärl on Haapsalu lähistelt Rohuküla sadamast vaid kolmveerandtunnise laevasõitu kaugusel.

Vormsi (rootsi keeles Ormsö) on suuruselt Eesti neljas saar, mis legendi kohaselt sai nime Islandi viikingi Ormi („madu”) järgi. Teine legend aga pajatab Püha Olavi legendist tuntud mereröövel Ormist. Kirjalikes allikates mainiti Vormsit esmakordselt 1391. aastast.

1944. aastani olid Vormsi asukateks rannarootslased, kelle esivanemad saabusid saarele ilmselt 13.-14. sajandil Lõuna-Soomest ja Rootsi idaaladelt. Enamik vormsirootslastest lahkus II maailmasõja ajal Rootsi.

Loodushuvilisele on maiuspala saare mitmekülgne ja liigirikas loodus.

Vormsil saab ringi sõita bussi ja autoga, kuid parima pildi saab jalgrattal matkates.

Vormsi tunnuseks on 14. sajandil ehitatud Püha Olavi kirik, maailma suurima, enam kui 330 pae- ja liivakivist rõngasristi kogumiga kalmistu, romantiline kadakaid täis pikitud Rumpo maasäär ja rootsikeelsed kohanimed. Vanu külateid sõites leiad traditsioonilisi rannarootsi taluarhitektuuri näiteid, jõuad Saxby kliburannale ning satud salapäraste järvede ja allikate äärde.

Vaata kaardil

Majutus

Toitlustus

Ilm

Õhk:
-

Ilm täpsemalt

Broneeri majutus

Kalender

Juuli 2017
1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30
31
Euroopa Regionaalarengu Fond